Mare Mätasele valmistavad meelehärmi eelkõige välismaalastest külalised, kes ei soovi loomset toitu tarbida ning kellele toiduvalmistamine käib talle üle jõu. Pärnu Postimehele antud intervjuus toob ta muuhulgas välja, et külas käisid National Geographic'u, New York Timesi ja Lonely Planeti ajakirjanikud, kes kõik olevat olnud veganid.

Pean vahemärkusena mainima, et kui see on tõsi, siis olen siiralt rõõmus, et välisajakirjanikud mõistavad kliimakriisi tõsidust ning on selles valguses ilmselt loobunud keskkonnale kahjulikust loomsest toidust.

Kuigi vegantoitumine on tõesti üks keskkonnasõbralikumaid valikuid, ei ole see veganluse tuum. Veganlus ei ole ka trendikas moevool või toiduga pirtsutamine. See on hoidumine vägivallast. See on hirmu, valu ja rõõmu tundvate indiviidide elude väärtustamine, loobumine nende kehade kasutamisest ja nende tapmisest. Veganlus on sotsiaalse õigluse liikumine.

Seetõttu ei saa vegan kusagil külas olles pelgalt viisakusest loomset tarbida, sest see tähendaks tema silmis vägivalla toetamist. Teise kultuuri austamine on oluline, aga vaid teatud piirini – see ei tähenda, et peaks oma maailmavaatest loobuma ja hakkama vägivalda toetama lihtsalt seepärast, et teises kultuuris seda tehakse.

Mõelge mõne kultuuri peale, kus mõni inimeste vastu suunatud vägivallavorm on norm. Kas seda kultuuri külastades olete valmis vägivalda toetama, et võõrustajat mitte solvata? Ilmselt mitte. Nii ei saa seda ka veganilt oodata.

Seega on loogiline, et kui (välismaalasest) vegan külastab ühe väikeriigi veel väiksemat saart, tunneb ta oma kõhutäie pärast muret ning teeb võõrustajale toiduvõimaluste osas päringu, et nälgimist vältida.

Vastupidiselt levinud "naljale" ei saa veganit tagaaeda muru närima suunata. Kui menüüs taimseid valikuid ei pakuta, tähendab see tühja kõhtu, mida ehk mõne tunni välja kannatab, aga pikema aja jooksul siiski mitte.

Vegantoidu pakkumine ei ole ettevõtjale kohustuslik, kuid veganluse leviku kasvuga on paljud ettevõtjad veganvalikuid siiski pakkuma hakanud, et turunõudlusega kaasas käia.

Eeldan, et need välismaalastest külastajad on ka Kihnus oluliseks turismi- ja ka rahaallikaks? Suhtumine, kus ähvardatakse uksele panna silt "veganitele sissepääs keelatud", toob kaasa selle, et turist viib oma raha lihtsalt mujale ja arvatavasti teevad seda ka temaga kaasas olevad mitteveganist kaaslased.

See ei tähenda, et veganitele peab tingimata pakkuma kalleid alternatiivtooteid, mida saarelt on ehk tõesti keeruline leida. Aga ma ei taha uskuda, et traditsiooniliselt on Kihnu toit olnud vaid loomne. Kindlasti on selle toidukultuuri osana olemas ka väga põnevaid taimseid toite. Nende tutvustamine oleks omakorda midagi täiesti uut ja huvitavat, mis tooks saarele veelgi rohkem huvilisi. Tuleb vaid avatud meelt säilitada ning ühiselt lahendusi otsida.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.