MKM: kaaluda võiks nii Nordica, Eleringi kui Eesti Posti osalist erastamist
Lisaks aktsiaseltsi Eesti Teed müügile soovitab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaaluda ka mitme teise riigifirma erastamist. Osalisele erastamisele võiks mõelda Nordica ja Eleringi puhul. Eesti Posti saaks aga müüa alles siis, kui universaalse postiteenuse nõuded ümber on tehtud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitseb üheksateistkümmet riigifirmat alates Eesti Lootsist kuni Eesti Postini. Ministeeriumis koostatud analüüsi järgi võiks kuue riigifirma puhul kaaluda seda, et ettevõtted kas täielikult või osaliselt erastada. Ministeeriumi analüütik Regina Raukas selgitas ERR-ile, et ettevõtteid hinnati selle järgi, kui palju on neil avalik, kui palju puhtalt äriline eesmärk.
"Avalik eesmärk rakendub peamiselt selliste äriühingute puhul, mis osutavad avalikke teenuseid või täidavad muid ülesandeid, mida ei ole riigil mõtet teha kas riigiasutuse kaudu või riigihanke vormis," rääkis Raukas.
Niisugune ettevõte on ministeeriumi hinnangul näiteks AS Metrosert, mis hoolitseb muu hulgas selle eest, et Eestis oleks kõik vajalikud mõõteetalonid. Nende juures saab kalibreerida sekundimõõturit, aga ka näiteks kaaluvihti. Raukas ütles, et mõned, peamiselt infrastruktuuriettevõtted, on riigile strateegiliselt olulised ehk Saarte Liinide ja Eesti Raudtee müümist ministeerium ei kaaluks. Küll aga pannakse peagi enampakkumisele aktsiaselts Eesti teed. See ettevõte konkureerib juba aastaid erasektoriga.
"Eesti Teede võõrandamise ettepanek on valitsuses sellel nädalal. Ja juhul, kui tuleb valitsuselt heakskiit, siis me viime läbi ettevõtte väärtuse hindamise, hindame ära ettevõtte riskid ja valmistame ette materjalid avalikuks enampakkumiseks. Praeguse ajakava kohaselt jääb avalik enampakkumine oktoobri-novembri perioodi," ütles Raukas.
Aga mitme ettevõtte puhul on võrdselt olulised nii strateegiline tähtsus, avaliku teenuse kvaliteet kui äriline kasu. Raukas märkis et samasugune võrguettevõte nagu meie Elering, on Soomes osaliselt erastatud. Sestap võiks tulevikus kaaluda, et ehk seada börsile ka osa Eleringist. Praegu see siiski plaanis pole. Niisamuti tuleb otsustada, mis saab riiklikust lennufirmast Nordica.
"Nordica puhul eelkõige me tulevikus vaatame, et leida sinna partneriks keegi strateegiline investor, kes oleks huvitatud koos riigiga lennuettevõtte arendamisest. Erasektori investorite kaasamise võimalusi me ka jooksvalt analüüsime."
Raukas lisas samas, et Nordicas peab jääma osalus ka riigile, sest muidu oleks keeruline tagada lennuettevõtte avalikku ülesannet, ehk liine Tallinna lennujaama ja välisriikide vahel. Hoopis isemoodi lahendust ootab aga Eesti Post. Ühelt poolt tõdeb ministeerium, et rahvusvahelise logistikaäri pidamine ei pruugi riigi ülesanne olla. Samas on Eesti Post praegu ainus, kes soovib osutada universaalset postiteenust.
"Eesti posti puhul me saame rääkida tuleviku vaates riigi osaluse võõrandamisest alles siis, kui universaalne postiteenus on viidud kulupõhiseks."
Kuidas pakkide, kirjade ja ajalehtede laialikandmist ettevõttele ka äriliselt kasulikuks muuta, selle üle on ministeerium ja Eesti Post aru pidanud juba kaua, ning tänaseks on neil paberil ka selged ettepanekud.
"Kui nad on leidnud meie majas laiemat toetust, siis me oleme ühel hetkel valmis tulema nendega ka avalikkuse ette."
MKM-i analüüsist leiab ka soovituse kaaluda enampakkumist Teede Tehnokeskuse müügiks. Ettevõte pakub uuringuid nii teedevõrgu kui ehitusmaterjalide kohta, kuid niisuguseid uuringuid saab tellida ka erasektorist. "Kuna turul eksisteerib reaalne konkurents kõigi ettevõtte poolt pakutavate teenuste lõikes, ei ole riigi osaluse omamine enam põhjendatud, ja vajalik," kirjutab ministeerium.
Osaühingu Transpordi Varahaldus kohta annab ministeerium tagasihoidlikuma hinnangu, kuid tõdeb siiski, et investeerimisettevõtte enamus- või vähemusosaluse müümist võib tulevikus kaaluda.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi