Liit tõi kirjas välja, et postiseaduse kohaselt peab universaalse postiteenuse osutaja tagama perioodikaväljaannete kättetoimetamise kuuel päeval nädalas üks kord päevas. Raplamaa kohalike omavalitsuste hinnangul ei ole aga seda teenust pakkuv riigifirma Eesti Post suutnud 2019. aasta talve- ja kevadperioodil talle seatud kohustusi täita.

"Kui seadus nõuab väljaannete edastamist kuuel päeval nädalas, siis Raplamaal seda nõuet ei suudetud täita. Tihti on perioodika kojukanne toimunud vaid viiel päeval nädalas ja on piirkondi, kus tellitud perioodika jõudis 2019. aasta talvel-kevadel ainult kaks-kolm korda nädalas tellijate postkastidesse," tõi liidu juhatuse esimees Heiki Hepner kirjas välja.

Ta lisas, et pretensioone laekus nii omavalitsustele kui ajalehele Raplamaa Sõnumid hulgaliselt kogu Raplamaalt.

Hepneri sõnul selgitas postiettevõte neile märtsis toimunud kohtumisel, et posti kojukandega on tänavuse aasta esimestel kuudel tõepoolest suuri probleeme olnud ning põhjuseks toodi töötajate vigastused, mis olid osaliselt seotud libedate teedega, Tallinna ümbruse tingimustes liiga madal palgatase ja probleemid postkastide tähistamisega.

Raplamaa omavalitsuste liit ootas pärast kohtumist, et postiside olukord maakonnas normaliseeruks, kuid kuna edasiminekut ei olnud, otsustasid omavalitsused koos probleemidele tähelepanu juhtida. Liit leiab, et Eesti Posti esitatud põhjendused ei ole sellised, mis muudaksid saadetiste kättetoimetamise võimatuks või mida saaks käsitleda vääramatu jõuna.

Eesti Post maksis riigile tänavu 1,6 miljonit eurot dividende. 2017. aastal oli dividendide summa 1,25 miljonit eurot.

"Raplamaa omavalitsuste liidu liikmed on seisukohal, et kujunenud olukorras, kus riigile kuuluv äriühing ei ole võimeline end varustama piisaval määral kõrgelt motiveeritud tööjõuga ega oma piisavat paindlikkust toime tulla riskide maandamisega, ei ole riigil moraalset õigust võtta välja dividende sellises mahus nagu seda praegu tehakse," sedastas liit. "Kuni postiteenust ei suudeta piisaval tasemel rahastada, et tagada selle jätkusuutlikus ja seadusega pandud kohustustuste täitmine, on kasumi väljavõtmine dividendina regionaalpoliitiliselt täiesti vastuvõetamatu."

Omavalitsuste liidu hinnangul peaks seda arvestama uue riigieelarve kokkupanekul ning vajadusel ka järgnevatel aastatel. Samuti peaks järelevalve postiseaduse nõuete täitmise üle olema tõhusam.

Omniva: postisüsteem vajab põhjalikke muudatusi

Omniva meediasuhete juht Mattias Kaiv ütles, et ettevõte teeb postiteenuse tagamiseks tõsiseid pingutusi, kuid arvestades kommunikatsiooniviiside muutumist viimasel kümnendil, vajab senine postisüsteem põhjalikult läbi vaatamist.

"Eesti on õigusega uhke oma digiühiskonna üle, kuid teisalt tähendab see, et nõudlus traditsiooniliste postiteenuste järgi on drastiliselt langenud. Universaalse postiteenuse osutamise tingimused on aga jäänud muutumatuks ning teenuse pakkumisel on kulud suuremad kui tulud. Oleme seda teiste teenustega kompenseerinud, kuid see pole jätkusuutlik," lausus Kaiv.

Ta lisas, et seaduses ettenähtud universaalse postiteenuse kulude kompensatsioonimehhanism ei toimi ning endisel moel jätkates pole võimalik enam tagada postiteenuse kvaliteeti.

2018. aastal tõi universaalse postiteenuse osutamine Omnivale kahjumit 2,4 miljonit eurot, millele lisandus perioodika kojukande kahjum 2,4 miljonit eurot.

"Arvestades jätkuvat nõudluse langust ning oluliste sisendkulude nagu, palk ja kütus kasvamist, muutub tulevikus kvaliteetse postiteenuse tagamine veelgi keerulisemaks," tõdes postiettevõtte esindaja.

Majandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et minister Taavi Aasaga ei ole postiteenuse teemadel veel arutelu toimunud.

Praegu on käimas konkurss, leidmaks järgmiseks viieks aastaks universaalse postiteenuse osutaja kogu Eestis. Pakkumisi ootab konkurssi läbi viiv konkurentsiamet kuni 25. juunini. Omniva on teatanud, et soovib jätkata universaalse postiteenuse osutajana.

Universaalse postiteenuse maht on viimastel aastatel stabiilselt langenud, kõige levinuma ja põhilisema teenuse, Eesti-sisese lihtkirisaadetiste edastamine on viimase viie aastaga vähenenud ligi 50 protsenti. Samas kasvab kullerpostiteenuste turu maht aastas umbes 10 protsenti. Selles valdkonnas on teenusepakkujaid ligi 30.