"Super tunne on," ütles Kaljurand ETV valimisstuudios. "Ma ei olnud protestikandidaat. Ma ei võrdle end Andrus Ansipiga, kes esitles end protestikandidaadina. Mina tahan olla positiivne kandidaat. Inimesed hindasid seda, mida ma olen teinud ja ma suudan olla kandidaat, kes Eesti riiki ei häbista."

Kaljurand ütles, et poliitikuna on ta veel suhteliselt roheline ning tema edu taga võis olla tuntus, mille ta sai 2007. aastal pronksiööde ajal Eesti saadikuna Moskvas töötades, aga ka viimastel presidendivalimistel mööda Eestit ringi sõites.

Kaljurand jäi ettevaatlikuks selles osas, kui tõhusalt hakkavad kuus Eestist valitud saadikut omavahel koostööd tegema.

"Yana Toom on siin rääkinud, et võiksime moodustada mingi energia ringi. Me oleme siiski erinevate vaadetega inimesed erinevates poliitilistes perekondades. Kui Toom toob Kaur Kenderi europarlamenti Eestit halvustama, siis on raske koostööd teha."

Kuigi Kaljurand kogus väga hea tulemuse, ei soovi ta seda realiseerida sotside esimeheks pürgides.

"Ma olen sellele mõelnud ja mitmed erakonnaliikmed on mulle ka teinud ettepaneku sotsiaaldemokraatide juhiks kandideerida. Aga inimene peab tegema seda, milles ta on hea. Mina olen ainult ühe aasta olnud sotsiaaldemokraat ja minu poliitiline kapital pole veel nii hea. Ma saan Eesti riigile ja sotsiaaldemokraatidele olla kasulikum europarlamendis," sõnas Kaljurand.

Ka Kaljuranna tuules europarlamenti pääsenud Sven Mikser tunnistas, et suure tõenäosusega ta loobub sotside esimehe kohale pürgimisest, sest Brüsselist pole võimalik erakonda juhtida.

"Ma usun, et erakonna esimees peaks juhtima erakonda seitse päeva nädalas 24 tundi ööpäevas Tallinnast," sõnas Mikser.