"Euroopa Parlamendi valimised läksid rahulikult ja plaanipäraselt. Võrreldes viie aasta taguse ajaga nägime veidi suuremat osavõttu, mis on alati positiivne. Inimesed olid aktiivselt hääletamas ning valimiste korralduse koha pealt olid kõik valimisjaoskonnad väga tublid ja said oma ülesannetega hästi hakkama," ütles Vinkel esmaspäeval ERR-ile.

Kommenteerides võimalust, et näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) nimekirjas teise koha saanud ja europarlamenti pääsenud Sven Mikseri ja kolmandaks jäänud Indrek Tarandi häälte 30-hääleline vahe muutub, viitas Vinkel esmaspäeval alanud häälte teistkordsele ülelugemisele.

"Euroopa Parlamendi valimise seaduse kohaselt loetakse kõik hääled - nii elektroonilised kui ka paberhääled - teist korda üle. See teine ülelugemine algas kell kümme üle kogu Eesti kõikides omavalitsustes ja selle tulemusi näeme juba õhtuks - kas see midagi muudab või mitte," rääkis valimisteenistuse juht rõhutades, et häälte teistkordset ülelugemist nõuab seadus.

Vinkeli sõnul lõpetasid viimased jaoskonnad häältelugemise pühapäeva vahetult enne keskööd ning kohe, kui alates keskööst tulemusi avaldada võis, tegi valimisteenistus need ka avalikuks. Tema sõnul ei luba Euroopa Liidu reeglid valimistulemusi enne avaldada, kui viimased jaoskonnad Euroopas on suletud, mis tähendab, et Eestis ei saanudki tulemusi enne avaldada, kui järgmises ajavööndis asuvas Itaalias jaoskonnad kell 23 õhtul suleti. Seetõttu ei tohtinud ka teised riigid kindlasti ametlikke tulemusi enne seda avalikuks teha.

"Euroopa Liidu üldreegel on selline, et ühtegi ametlikku detailset tulemust ei tohi avaldada enne seda, kui hääletamine on lõppenud kogu Euroopa Liidus. Ja Euroopa Liidus lõppes hääletamine Eesti aja järgi kell 24.00 keskööl. Ja kõikides teistes riikides avaldati kas osalisi tulemusi, mitteametlikke tulemusi või küsitluste alusel antud tulemusi. Kõik tulemused, mis on ametlikud, ametlikest allikatest said tulla pärast kesköist tähtaeg," rõhutas Vinkel. "See ei ole Eesti siseriiklik reegel, see tuleneb Euroopa Liidu üldistest reeglitest. Vastav säte on ka juba alates 2004. aastast Eesti Euroopa Parlamendi valimiste seaduses," lisas ta. Vinkeli sõnul võib riikide suhtes, mis seda reeglit on rikkunud, algatada ka uurimise või rikkumismenetluse.

Hinnates lävepakuküsitluste tegemise võimalusi Eestis märkis Vinkel, et Eestis on see keeruline, kuna hääletamise periood on väga pikk ja suur osa häältest antakse elektrooniliselt, mis teeb esindusliku valimi kättesaamise keeruliseks. "Lävepakuküsitlused on efektiivsed siis, kui saadakse võimalikult esinduslik valim valimistel osalenud inimestest vahetult pärast valimisi kätte. Eesti puhul on eripära see, et me alustame oma hääletamisega kümme päeva enne, välisriigis isegi varem - see periood on väga-väga pikk. Põhimõtteliselt oleks võimalik ka selle pika perioodi jooksul lävepakuküsitlusi läbi viia. Aga küsimus on selles, kuidas esinduslikku valimit kokku saada. See on juba küsimus sotsioloogidele," märkis ta.

Vinkel selgitas uuesti ka Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Igor Gräzini kaebust ning põhjendas, miks ei arvestatud tema soovi elektroonilist hääletamist tühistada. "Probleem puudutas 21. mail 12 tunni jooksul esinenud ühte pisikest tehnilist eksimust veebilehel, kus tehniliselt ei töötanud informatiivse veebilehe otsingu aknas täpitähtedega otsing. See viga parandati kohe, kui sellest teada saadi. See puudutas puhtalt ja ainult veebilehel valimised.ee olevat informatiivset osa kandidaatidest," rääkis Vinkel. "See ei puudutanud elektroonilist hääletamist, hääletamise valijarakendust, rakenduse allalaadimist või midagi, mis rakenduse sees toimub. See ei olnud kuidagi seotud ei hääletamise endaga ja vabariigi valimiskomisjon vastava kirjaga eile Igor Gräzinile ka seda olukorda selgitas," lisas Vinkel.

Kommenteerides mõningast segadust põhjustanud kuuenda ja seitsmenda mandaadi teemat, kus Isamaa esikandidaat Riho Terras jõudis väidetavalt pidada juba tänukõne, uskudes, et on saanud kuuendana Euroopa Parlamenti, leidis Vinkel, et olukorra põhjustas inimeste oskamatus orienteeruda isiku häälte arvu ja mandaadi saamise põhimõtetes. "Oluline on rõhutada, kuidas mandaate jaotatakse. Segadus tekib sellest, et inimesed vaatasid võib-olla isiklikke häälte arve, mis ei ole mandaadi andmise aluseks, sest mandaate jaotatakse võrdlusarvude alusel, mis antakse erakondadele ja loomulikult ka üksikkandidaatidele, kui nad nii palju hääli koguvad, et mandaati saada," rääkis Vinkel.

Eestist valiti Euroopa Parlamenti Marina Kaljurand SDE-st, kes sai 65 559 häält, reformierakondlased Andrus Ansip 41 006 ja Urmas Paet 30 010 häälega, Yana Toom Keskerakonnast, kes sai 27 003 häält, Jaak Madison Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE), kellele anti 22 823 häält ning kuendana sotsiaaldemokraat Sven Mikser, kes sai 2886 häält, kuid pääses sisse tänu erakonna koguhäälte summale.

Isamaa esikandidaat Terras sai küll 21 474 häält, aga kuna Isamaa nimekirja üldine häälte arv oli teistest märksa väiksem, jäi ta seitsmendaks ning saab europarlamenti juhul, kui Ühendkunigriik Euroopa Liidust lahkub ning Eesti saab parlamendis ühe koha juurde.