Soomes elab alaliselt 50 000 eestlast ehk inimest, kelle emakeeleks on Soome rahvastikuregistris märgitud eesti keel. See on 13 protsenti kõigist sisserändajatest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestist asuvad Soome alaliselt elama valdavalt tööealised inimesed: naised peamiselt vanuses 25-39 aastat, mehed 30-39 aastat.

Soomes elavate eestlaste tööpuudus on tunduvalt madalam kui sisserändajatel keskmiselt: kõigi sisserändajate tööpuudus on 21 protsenti, eestlaste seas on see näitaja 13 protsenti.

Eestlasi peetakse Soomes headeks lõimujateks - õpivad ju hõimurahva esindajad suhteliselt kiiresti vähemalt teatud koguse soome keelt ning töötuid on eestlaste hulgas samuti tunduvalt vähem kui ülejäänud sisserändajate seas.

Värsked uuringuandmed näitavad, et edukas lõimumine on tihtipeale vaid illusioon.

"Kui hakatakse vaatama selliseid asju, kui paljudel on ostetud oma korter, kui paljud on abielus soomlasega, kui palju neil on Soomes sotsiaalseid võrgustikke või kas või seda, kui hea on keeleoskus, siis see enam nii hea ei ole," rääkis Tuglase seltsi lõimumiskoordinaator Järvi Lipasti.

Tartu ülikooli professor, inimgeograaf Tiit Tammaru sõnul on põhjus selles, et paljud eestlased lähevad Soome vaid raha pärast.

"Minnaksegi tegema teatud töid, mis on väga tüüpilised Ida-Euroopa rändajatele Lääne-Euroopa riikides. Eesmärk sageli ongi töö ja kõrgema sissetuleku saamine. Seetõttu on nad tihti tööturule väga hästi lõimunud, töötavad, saavad oma ametile vastavat korralikku sissetulekut. Teiselt poolt me näeme, et nad jäävad väga tihedalt Eestiga seotuks ja see neid muudes aspektides väga Soomega ei seo," selgitas Tammaru.

Vabatahtlikku võõraks jäämist Soome ühiskonnas hõlbustab ka tõsiasi, et vähemalt pealinnas Helsingis on üha lihtsam jääda elama nn eesti mulli.

"Seal on ju kõikide elualade esindajaid: on võimalik käia juuksuris eestlase juures, arstil eestlase juures, eesti poes. Tihti on eestlased ka tööl sellistes kohtades, kus suur osa töökaaslastest on eestlased, nii et ka töö ajal saab suurema osa oma juttudest eesti keeles ära ajada. Aga jah, siis kui seda töökohta näiteks enam ei ole, läheb juba keeruliseks," ütles Lipasti.

Üks suur puudus on Lipasti sõnul ka tõsiasi, et Soome riigi lõimumisprogramm ei laiene töö tõttu sisserännanutele. Seega jääb lõviosa eestlaste suhe Soome ühiskonnaga nende endi asjaks.