Anvar Samost ütles, et dokumenti läbi lapates jäi silma vaid üks eesmärk, mida Eesti riigi säilitamiseks silmas on peetud, seegi mittepoliitiline: eelarve sturktuurne tasakaal. Ühtki poliitilist eesmärki ega ideed, mida sellega ellu soovitakse viia, ta dokumendist ei leidnud, nimetades seda ametnike koostatud tühjaks, hästi ebamäärakseks dokumendiks, millel puudub poliitiline siht.

Samosti sõnul on veider, et 4,5-protsendilise majanduskasvu tingimustes peab peaminister tulema rahva ette ja ütlema, et kärpeid küll ei tule, aga palgatõusu ka ei tule. Ainus võit, mida on suudetud esitleda, on 25-protsendiline alkoholiaktsiisi langus. Samosti sõnul oleks kärbete jutt arusaadav olukorras, kui sellega kaasneks lubadus selle asemel midagi muud ära teha ehk oleksid arusaadavad poliitilised valikud ja eesmärgid, ent neid ei ole.

Samost tõdes, et valitsuskoalitsioon on konkreetsust kogu aeg edasi lükanud: kui seda koalitsioonileppest silma ei torganud, põhjendati seda ühe partneri senise kogemusetusega ning lubati, et riigieelarvestrateegia tuleb juba konkreetsem. Nüüd omakorda lubatakse konkreetsust sügiseks, mil valmib riigieelarve.

"Kogu aeg lükkub see konkreetsus kuskile edasi," nentis Samost.

Riigieelarvestrateegiast torkab silma, et mitmetele objektidele on leitud eelarvenumber järgmiseks aastaks, ent edasisi plaane teadmata on ametnikud sama numbri nendele objektidele ka järgmiste aastate järele kirjutanud, sest rohkem poliitilist sisendit pole dokumendi koostamiseks saadud.

Sildam nimetas dokumenti pettumuste eelarveks, sest ära on jäänud paljud lubadused, alates teadus- ja arendustegevuse eelarve kasvust 1 protsendini SKT-st, lõpetades palgatõusuga päästjatele, politseinikele, õpetajatele ja kultuuritöötajatele. Ta tõi esile, et ka alkoholiaktsiisi langetamine pole täielik, sest näiteks vein on sellest välja jäänud, see-eest saab viinapudeli edaspidi kätte odavamalt kui kinopileti.

Samosti sõnul kordub leheküljelt leheküljele vaid üks eesmärk, mida Eesti on kõik need aastad fetišeerinud: eelarve struktuurne tasakaal. Ta pidas seda põhimõtet põhjendatuks ajal, mil Eestis veel kroon käibel oli ja mis oli sellega garantiiks nii välisinvestoritele kui kogu Eesti majanduse toimimisele, ent olukorras, kus Eesti on eurotsooni riik, on olud kardinaalselt muutunud ja ka kõik teised riigid opereerivad defitsiidiga, võttes tohutuid laene. Ta pidas seda põhjendatuks olukorras, kus Eestis on puudu elementaarne ehk neljarajalised teed ja täiendavad rongid Tallinna-Tartu marsruudile. Neljarajalisi teid lubasid kõik valitsuserakonnad, ent riigieelarvestrateegiasse on jõudnud vaid jupikesed, mis olid seal kirjas juba enne seda valitsust. Ansipi-aegsest struktuurse tasakaalu põhimõttest peetakse aga kinni ilma igasuguse põhjenduseta, täites üksnes ametnike ette antud põhimõtteid.

Saatejuhtide hinnangul saaks ülejäänud maailm meist väga hästi aru ja Eesti oleks jätkuvalt heas kirjas ka juhul, kui meie eelarve oleks ühe- või kolmeprotsendises nominaalses defitsiidis, ent valitsus ise ka ei tea, miks nad seda endale ei luba.

"Kas meil on valitsus või meil ei ole valitsust? Ma arvan, et meil ei ole valitsust!" teatas Samost.