Maksta SEB internetipangas arve hoopis LHV kontolt: suve lõpust saab see võimalikuks
Pangad pingutavad, et saada suve lõpuks valmis rakendus, mis võimaldab kliendil ühte internetipanka sisse logides näha kontojääke teistes pankades, kus tal arved on. Veel enam, klient saab ühe panga kontole logituna arveldada teises pangas asuvalt kontolt. Seda nõuab septembrist avanev pangandusturg.
Kindlustuse lõppedes võtab enamik autoomanikke lahti kindlustusmaakleri ehk teenusevahendaja kodulehe ja võrdleb erinevate kindlustusandjate pakkumisi, et valida neist järgmiseks perioodiks endale soodsaim.
Hiljemalt septembrist peaks analoogne võimalus tekkima ka kõigile pangaklientidele. Kui klient ise nõusoleku annab, saab ta ühte internetipanka sisse logides ülevaate kontoseisust kõigis pankades, kus ta kontot omab - näiteks SEB-sse logides näha kontojääke ka oma Swedbanki ja LHV arvetel -, ning otsustada, et Amazonist raamatuid tellides tasub ta just Swedbanki arvelt, ehkki on sisse logitud SEB internetipanka või äppi.
"Et inimene saaks hästi oma finantsidest aru, on mugav, kui need kõik oleks ühes pangavaates kuvatud: lähed oma internetipanka sisse ja pank küsib, kas toome erinevates pankades oleva info ühte kohta kokku siia? See muudatus jõuab esimesena klientideni," tutvustab SEB Balti strateegia ja kliendikogemuse juht Andra Altoa ERR-ile hiljemalt septembriks toimuvat muudatust.
Altoa toob näiteks, et ühte pangavaatesse kogutud info annab parema ülevaate oma finantsseisust inimesele endale, ent võimaldab ka teenusepakkujal saada paremini aimu, kuidas inimese finantsolukord ja -käitumine näiteks tema laenuvõimekust mõjutab.
Ent selle lahenduse taga olev suurem mõte ei seisne mitte üksnes kontojääkide paremas ülevaates ja eri kontodega arveldamises ühe internetipanga alt, vaid pangandusturu avamises uutele finantsteenuse pakkujatele ehk niiöelda mittepankadele.
Kogu muudatus tuleneb Euroopa pangandusdirektiivist, mis näeb ette avatud pangandusturu tekkimise kogu EL-is. Just samamoodi, nagu riigid avasid hiljuti oma energiaturu, peavad pangad nüüd avama oma uksed nii teistele pankadele kui ka erinevatele finantsteenuste pakkujatele, mis muudab pangad sisuliselt geneerilisteks ehk kaubamärgijärgseteks pankadeks, mis üksnes pakuvad kliendile platvormi eri pakkujate teenuste tarbimiseks. Nii ei pruugi me tulevikus rääkida enam pikast lojaalsest kliendisuhtest, vaid paremate pakkumiste vahel loovivatest klientidest, kelle jaoks üks konkreetne pank on lihtsalt suvaline kehand, mille kaudu finantsteenuste turu võrdlevaid pakkumisi võtta. "Unisex pank", nagu ristis selle uue, sisuliselt panganduse maaklerteenust pakkuva nähtuse ühe panga töötaja.
"See, kuidas pangad neid lahendusi oma klientidele pakkuma hakkavad, on iga panga enda teha. Septembriks peavad valmis olema ehitatud pankadevahelised integratsioonid, mis võimaldavad seda pakkuda," ütleb Altoa.
Kui pangad, mis on seni püüdnud üha enamate pangatoodete müügiga kliente enda külge ankurdada - teate ju küll, võtad meilt kodulaenu, võta ka elukindlustus, sest siis saad kodulaenu ilma lepingutasuta ja hiljem autoliisingule soodsama intressi -, ei tee seda kõike mõistagi ilma omakasuta.
Lisaks erinevate pangatoodete võrdlusele näeb avatud pangandusturu regulatsioon ette ka finantstehnoloogiaettevõtete ligipääsu pangandusturule. See tähendab, et kõigil neist ettevõtetest ei pruugi olla pangaks saamise ambitsiooni, ent neil on moodsad tehnoloogilised tooted, mida internetipangad saaksid oma klientidele pakkuda. See aitab panku moodsamaks teha, kui nad saavad moodsamaid teenuseid pakkuda. Näiteks saab klient valida teenuste hulgast nõustamist roboti poolt ehk digitaalseid assistente, mis soovitavad, kuidas raha hoiustada, kuhu investeerida. Ettevõtetele võivad need digilahendused pakkuda finantsprognoose või kapitalivajaduse väljaarvutamist.
"Vaatame selle pilguga, et kui meil on rohkem infot, siis kas meil on võimalik paremini kliendi finantskäitumist analüüsida ja olla talle parem nõuandja, ning kas saame selle parema, personaalsema teenuse üles ehitada kolmandate osapoolte toel," selgitab Altoa.
Teisalt aga tahavad neid teenuseid pakkuvad finantsettevõtted vastu saada ka pankade kliendiandmeid. Nõnda ongi see eeldatavalt kolmepoolselt vastastikku kasulik tehing: konservatiivsed ja aeglaselt uusi teenuseid välja töötavad pangad saavad väikestelt fintech-ettevõtetelt kaasaegseid ja kiiresti turu vajadusi arvestavaid teenuseid ning fintech-ettevõtted saavad pankadelt kliendiandmeid, kellele oma teenuseid pakkuda. Klient peaks aga saama tema vajadusi paremini tabavaid lahendusi, mis tema isiklikku või ärielu peaksid edasi aitama.
"Suurpangad on neile heaks turule sisenemise kanaliks, sest neil on olemas kliendibaasid, aga pankade vaates on on nad tihti ka kiiremad teenuste arendajad," näeb Altoa kasu kõigile.
See kõik käib muidugi rangelt kliendi nõusolekul. Ilma selleta ei paku ei teised pangad ega ammugi mitte mittepangad talle midagi. Klient ise valib ükshaaval, kes tema kontoandmeid näeb, st nõusoleku andmine käib ühe teenusepakkuja kaupa, mitte lausaliselt. Aga kui klient on andnud oma nõusoleku, siis peab tema kontoinfole ligi saama iga nõusolekut puudutav teenusepakkuja, kes on saanud finantsteenuste litsentsi ning keda pank koostööpartnerina aktsepteerib.
"Eesmärk on arendada elektrooniliste maksete turgu ning luua turvaliste ja tõhusate maksete jaoks paremaid tingimusi. Pankade infrastruktuuri avamine erinevatele arendajatele oma teenuste pakkumiseks avab tulevikus uusi võimalusi ka erasektorile, kuna põhimõtteliselt saavad uued tulijad pakkuda pangandusteenust ilma, et oleksid pangad," lisab Swedbanki eraisikute panganduse juht Kaie Metsla.
Seejuures on võimalikud erinevad lahendused: kas pakub pank oma partneri teenust oma nime alt ehk sisuliselt private label'ina, nii nagu näiteks Prisma müüb hulka tooteid oma Rainbow kaubamärgi alt ja mille tegelikku tootjat ostja teada ei saa, või siis partneri nimega ehk tegeliku tootja nime all, nagu ülejäänud kaubad.
"Kui klient on sellega nõus, see tundub talle huvitav pakkumine, siis selle nõusoleku alusel minnakse küsima teistest pankadest informatsiooni. Ka see pank, kes selle info välja annab, peab olema veendunud, et see nõusolek on inimeselt enne andmete väljastamist saadud, see on litsentseeritud. Aga nõusolek, mille klient annab, on kehtiv 90 päeva, see ei ole igavesti püsiv. Järelikult peab see kliendile palju lisandväärtust andma," ütleb Altoa, lisades, et iga pank jätab endale õiguse ise valida, millised teenused nende kuvandiga sobivad. Näiteks online-kasiino, mida võiks samuti finantsteenuseks pidada, on SEB jaoks välistatud.
90-päevase nõusoleku aegumisel saab inimene selle soovi korral uuesti anda.
Millal täpselt SEB oma internetipanga ja pangaäpi teiste pankade kontodele avab, jääb esialgu ärisaladuseks. "Oleme seaduses ette antud tähtaegades, aga praegu täpsemalt avaldada ei saa. Testversioone, kus juba tahame kolmandate osapooltega mingisuguste uute teenustega välja tulla, on võib-olla ka enne septembrit juba näha, aga ma pigem ei täpsustaks seda aega," ütleb Altoa.
Kaie Metsla Swedbankist ütleb, et tarkvarade ja protsesside testimine algas juba ammu, nii et pangad on vajalike ettevalmistustega lõpusirgel. "Esimesi uuendusi on oodata juba enne septembrikuud," lubab Metsla.
Altoa nimetab muutust panganduse jaoks positiivseks. "Partnerlusmudel, kus enda toodetele pikitakse külge teiste osapoolte tooteid - ma usun sellesse stsenaariumisse. See võimaldab pangandusel tänases digitaalses keskkonnas konkurentsivõimeline olla. Põhjamaade pangad on küll väga digitaliseeritud võrreldes muu Euroopaga, aga konkurents on konkurents."
Samas ei oska veel keegi prognoosida, kui hästi pangandusturu avanemine klientide poolt vastu võetakse ja kui kergekäeliselt oma andmete andmiseks nõusolekuid antakse.
"Üks stsenaarium on, et hakatakse tarbima väga palju erinevaid teenuseid. See on ka täna nii, et väga paljudel klientidel on erinevad kontod, aga siis on see pilt tavapärasest veel laiem. Tarbijapsühholoogia töötab nii, et trend liigub sinna suunda, et inimesed pigem kasutavad väiksemat arvu äppe, kui et lisavad neid juurde. Kusagilt tuleb tarbijakäitumuslik piir ette. Finantsteenuse pakkumise osutaja teenus peab olema väga heal tasemel, et klient just selle juurde pidama jääks," ütleb Altoa.
Toimetaja: Merilin Pärli