Sigade Aafrika katku oht pole metsadest kadunud, kuid juhtumeid on vähem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Sigade Aafrika katku oht ei ole Eestimaa metsadest kadunud, kuid katku nakatunud metssigu on võrreldes paari aasta taguse ajaga leitud kordades vähem.

Selle aasta esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel leiti Poolas. Maikuu seisuga on seal olnud neli kodusigade katkupuhangut, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veterinaar- ja toiduameti kinnitusel oli veel mõni aasta tagasi kõigist uuritud metssigadest sigade Aafrika katku nakatunud 8-10 protsenti, tänavu on neid neli-viis korda vähem.

Näiteks Viljandimaal leiti jahimeeste kütitud metssigadel katkutunnused viimati jaanuaris, Pärnumaal aga juuni algul.

"Pärast seda on üle 80 kütitud metssea verd veel uuritud ja õnneks on need kõik olnud puhtad," ütles veterinaar- ja toiduameti Viljandimaa keskuse juhataja Terje Oper.

Jahimeeste kinnitusel ei vasta tõele jutud, et metssigade populatsioon on katku tõttu nii väike, et ohtu enam polegi. Ainuüksi Viljandimaal on viimasel kahel aastal loendatud 180 metssiga, kütitud loomade arv on veelgi suurem.

"See tähendab, et see aktiivne katku aeg on muutnud ka metssigade populatsiooni käitumist, et juurdekasv on rohkem kui 100 protsenti, ja see on oma jälje jätnud," rääkis Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe.

Viimati jõudis sigade Aafrika katk Viljandimaa sigalatesse 2015. aastal, kui nakatus kuus farmi. Suleti ka HKScan-i Vooru farm, kus kõik sead hukati. Lisaks pidi ettevõte tublisti investeerima, et täita bioõhutusnõudeid.

Kõikide farmide territooriumid on tarastatud, kõik autod, mis farmidesse tulevad, sõidavad läbi desovannide. Inimestele on välja ehitatud topeltriietusruumid. Kõik inimesed, kes tulevad tööle, nad käivad läbi sauna, käivad läbi dušširuumi, nad peavad vahetama ära riideid, farmidesse ei tohi kaasa võtta isiklikke asju," selgitas HKScan Estonia algtootmise direktor Kaupo Ojavee.

Veterinaar- ja toiduamet kontrollib seafarmide bioohutust neljal korral aastas. Ja et viimati jõudis katk kodusigadeni peaaegu kaks aastat tagasi, võib pidada Eesti seakasvatajate, jahimeeste ja veterinaarameti ühiseks töövõiduks.

"Metsas tuleb käituda täiesti normaalselt ja ei ole vaja trügida oma tuttavate sigalatesse lihtsalt," andis ametnik Oper lõpetuseks soovituse.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: