Riigikogu infotunnis teatas peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palka järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõusu mitmes teises avaliku sektori ametis ning on loobutud ka teadusraha suurendamisest.

Haridustöötajate liidu mure õpetaja palga pärast on ülimalt tõsine. Kui riik ei suuda tagada kõrgharidusega õpetajate pealekasvule konkurentsivõimelist palka, võib ees oodata Eesti hariduse kvaliteedi langus.

Õpetajate järelkasv pole meil juba praegu piisav. Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim, mistõttu võime pidada oma õpetajate järelkasvu katastroofiliseks. Me ei saa tagada sellistes tingimustes haridust, millega oleme harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse.

Vastuvõetud riigieelarve strateegia on väga selge signaal, kui vähe väärtustatakse Eestis õpetaja ametit. Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu Eesti keskmisest palgast kaugeneb, siis kukub see peagi 2012. aasta tasemele. Suureneb väga tõsiselt oht, et õpetajate puudus võib muutuda järgnevatel aastatel lausa lootusetuks.

Enamik Eesti erakondi on pidanud parlamendivalimiste eel prioriteediks õpetajate töötasu, mille miinimum oleks võrdne riigi keskmise palgaga. Eelmine valitsus seda eesmärki ei saavutanud ning ka uus riigieelarve strateegia ei toeta olukorra paranemist.

Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem keskmisest palgast. Õpetaja palgamiinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam.

Valitsuse tõsiseid samme ja tugevat sõnumit on vaja just noortele, kes on endale ametit valimas. Valitsusel on vaja oma lubadus täita ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni, st võrdseks riigi keskmise palgaga.

Me peame jõudma lähiajal olukorda, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents. Lähtudes antud lubadustest ja kriitilisest seisust Eesti õpetajaskonna hulgas, ootame, et antud lubadused viiakse ellu praeguse riigikogu ja valitsuse ajal.