Kui mitmel eelneval aastal tõusis õpetajate palga alammäär tempoga 100 eurot aastas, siis järgmisel aastal on kasv 65 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnul on see hetkel miinimum, mida nad ootasid.

"Meie enda sisemine ja meie liikmete poolt seatud latt oli see, et õpetajate töötasu ei tohi halveneda võrreldes riigi keskmise töötasuga. Ja selle lubatud palgatõusuga see olukord säilib - paremaks ei lähe, halvemaks ka mitte," ütles Voltri.

Sel aastal on õpetaja töötasu miinimum 89 protsenti riigi keskmisest palgast ja see jääb järgmisel aastal samaks. Haridusminister Mailis Reps kinnitas, et kui mujal palgad tõusevad, peab ka õpetajate töötasu ülespoole tooma.

"Ambitsioon, ootus ja soov, et lasteaiaõpetajad, üldhariduskooli õpetajad ja kutsekooli õpetajad oleks konkurentsivõimelised, oleks alati suurem, aga ministrina usun, et 65 eurot on märkimisväärne," sõnas ta.

Teisalt on õpetajaskonnas probleem selles, et väheatraktiivne palganumber ei too pealekasvu. Näiteks praegu on alla 30-aastaseid õpetajaid kaks korda vähem kui pensioniealisi ja trend on jätkuvalt vananemise suunas.

Samas tõdes Voltri, et eelmiste aastate palgakasv on kasvatanud noorte huvi õpetajakutse omandamise vastu ülikoolis.

"Kui see trend nüüd järsku katkeb võrreldes riigi keskmisega, anname signaali, et järgmised kolm aastat pärast 2020. aastat ei toimu midagi, siis kindlasti see kukub jälle tagasi ja selle tulemus on see, et Eestis antava hariduse kvaliteet hakkab langema," kommenteeris Voltri.

"Meie soov on, et õpetaja palk oleks üle Eesti keskmise. /.../ Kui keskmine palk on juba tõusnud, siis tahaks, et alammäärad ka," rääkis Reps, öeldes, et see juhtub siis, kui majandus kasvab piisava kiirusega.

See tähendab, et kindlat tähtaega valitsus ei luba ja õpetajate palgakasvu nõudmine jääb kindlasti ka järgmistel aastatel teemana üles.