Valitsus kiitis heaks riigi uue eelarvestrateegia ({{commentsTotal}})

{{1559210820000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023, millega on plaanitud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot. See on orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.

Valitsus kiitis heaks ka järgmise aasta riigieelarve eelnõu esmase versiooni, mis ei sisalda veel eelarvestrateegias tehtud rahastusvalikuid. Detailselt arutab valitsus 2020. aasta eelarve eelnõud sügisel, enne riigikogule esitamist.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et järgnevate aastate eelarve planeerimisel peab valitsus silmas riigi pikaajalisi huvisid ja majanduse head olukorda. Tema sõnul kasvab eelarve jätkusuutlikult. "Nii sügisel kui ka järgnevatel aastatel vaadatakse riigieelarve vajadused ja võimalused kindlasti üle. Ma mõistan, et ootused eelarvele on suuremad kui võimalused," ütles peaminister.

"Samas olen veendunud, et valitsus peab jätkama eelarvepoliitikaga, mille keskmes on võimetekohased rahalised otsused," lisas peaminister.

Valitsus pidas oluliseks panustada riigikaitsesse, et kulutuste osakaal püsiks üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellele lisanduvad ressursid liitlaste võõrustamiseks ning täiendavad kaitseinvesteeringud 20 miljoni euro ulatuses.

Kokku lepiti ka pensionäride maksuvaba tulu kasvatamises 50 euro võrra kuus, et keskmine pension jääks maksuvabaks. Valitsus käsitleb erakorralise pensionitõusu teemat edasi sügisel.

Ratase sõnul vastu võetud riigi eelarvestrateegia palgakärpeid ette ei näe, kuid palgatõusu see samuti ei sisalda. Samas rääkisid neljaks aastaks tehtava strateegia arutelu ajal ministrid, et päästjate, politseinike, haridustöötajate ja teiste palgad on prioriteet.

Rahandusminister Martin Helme täpsustas, et palk jääb paigale aastaks 2020. Järgmisi aastaid vaadatakse edaspidi.

"Kõik on nii palju ikkagi kahe jalaga maa peal, saavad aru, et kui meil lähiaastatel ei toimu palgatõusud siseturvalisuses, kultuuritöötajates või haridustöötajates, siis lihtsalt jookseb see sektor laiali, seal ei ole töötajaid," sõnas Helme "Aktuaalsele kaamerale".

Piirikaubanduse ohjeldamiseks otsustas valitsus langetada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäära veerandi võrra. Samuti tõsta tubakaaktsiisi laugemalt, 5 protsenti aastas järgmised neli aastat.

Tallinna–Tartu maantee ehitus jätkub plaanitud tempos. Kolme aasta jooksul on Kose–Mäo lõigu ehituseks kavandatud kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Loodav 2+2 Kose–Mäo maanteelõik võimaldab kogu riigil säästa igal aastal umbes 10 miljonit eurot liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab järgmise nelja aastaga. Lisaraha kindlustab, et teaduskulutuste osakaal püsib vähemalt 0,71 protsendi juures. Valitsus arutab teemat sügisel edasi.

Ratase sõnul suunab valitsus järgmise nelja aasta jooksul teadusesse üle 150 miljoni euro juurde. "Võimalusel soovime sügiseste riigieelarve arutelude käigus veelgi enam panustada, et liikuda teadusleppes sõnastatud eesmärkide suunas," lisas ta.

Et tõhustada võitlust rahapesuga, plaanib valitsus järgmise nelja aasta jooksul panustada uurimisvõimekuse suurendamisesse ligi 6,4 miljonit ning kohtueelse kriminaalmenetluse võimekuse parandamisesse 1,3 miljonit eurot.

Parvlaevaühendus mandri ja suursaarte vahel saab kindluse. Saaremaa liinil jätkatakse suvisel tippajal lisalaeva prahtimist. Selleks plaanib valitsus RESis panustada järgmisel neljal aastal üle 7,5 miljoni euro.

Valitsus jätkab jätkusuutliku eelarvepoliitikaga

Valitsus jätkab jätkusuutliku eelarvepoliitikaga, mille keskmes on struktuurne eelarvetasakaal. Eelarvepoliitika toetab tasakaalulist majanduskasvu ning toetab riigi võlakoormuse vähenemist.

Mulluse 1,4-protsendise struktuurse puudujäägi peab valitsus vähendama sel aastal 0,9 protsendini SKPst. Järgmisel aastal kahaneb struktuurne puudujääk 0,4 protsendile SKPst. 2021. aastal jõuab eelarve kava kohaselt struktuursesse tasakaalu, mis püsib ka aastatel 2022 ja 2023.

Sealjuures loobub valitsus kitsendavast reeglist, mis hetkel nõuab minevikus tekkinud puudujääkide kompenseerimist samas summas ülejääkidega tulevikus. See tähendab riigieelarve baasseaduse muutmist. Uue kava järgi taastatakse nõue koostada valitsemissektori eelarve struktuurses tasakaalus igal aastal. Vastu võetud eelarvestrateegia on tehtud juba muudatust arvestades.

Lisaks teeb valitsus teeb kõik endast oleneva, et hakata uue Euroopa Liidu eelarveperioodi toetusi kasutama juba aastal 2021.

Kulude kasv aeglustub

Lähiaastatel eelarve maht küll kasvab, kuid see on juba kaetud planeeritud kulutustega. Eelarve tasakaalustamiseks on valitsus lisaks tulude leidmisele otsustanud, et ministeeriumid peavad leidma kokkuhoiuvõimalusi ka järgmiste aastate kuluplaanides.

Kõik ministeeriumid on saanud ülesande vähendada aastatel 2020-2023 oma seniseid plaane tegevuskuludes ja investeeringutes. Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub sügisel riigieelarve arutelude käigus. Siis vaatab valitsus üle nii järgmise aasta eelarve kui ka ülejäänud riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsused ning püüab leida täiendavaid vahendeid prioriteetide rahastamiseks.

Valitsuse võlakoormus hakkab langema ja maksukoormus on ELi keskmisest madalam

Valitsussektori võlakoormus jääb 2019. ja 2020. aastal 8 protsendi juurde SKPst. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu madalaim. Edaspidi on oodata võlakoormuse langust. Maksukoormus jääb järgmistel aastatel sarnasele tasemele ehk ligikaudu 33 protsendile SKPst, püsides märgatavalt madalamal Euroopa Liidu keskmisest.

Sõerd: nii ei saa eelarvestrateegiat teha

Nelja aasta riigieelarve maht on 48,5 miljardit eurot ja järgmise aasta kulude maht 11,7 miljardit. See on rohkem kui tänavu, kuid samas tuleb eelarvetasakaalu saavutamiseks kokku hoida. Seetõttu lisaks palgatõusude ärajäämisele ei jätku ka erinevateks investeeringuteks.

Kitsikuse põhjus on, et eelmisel aastal kulutati rohkem kui võimalik. Peaminister Ratase sõnul lähtuti liiga optimistlikust prognoosist. "Eeldati, et positsioon on väga hea 2018. aastal. 2019 aprillis me näeme, et see ei olnud nii hea," ütles ta.

Endine rahandusminister, riigikogu reformierakondlasest liige Aivar Sõerd ütles, et suuri möödapanekuid oli nii aktsiiside laekumise prognoosimises kui ka mujal ja probleemid olid pikalt teada.

"See, et peaminister Ratas räägib, et enne selle aasta aprillikuist majandusprognoosi polnud olukorra tõsidus teada, ei saa sugugi vastata tõele," ütles Sõerd "Aktuaalsele kaamerale".

"Jah, sellest, et riigieelarvesse on pinge sisse tulnud varasematel aastatel, saavad ju kõik aru. Ei ole kuu ajaga keeratud tuksi Eesti eelarvetasakaalu. Aga ma pean ka rõhutama, et ei ole ka kahe aastaga seda ainult juhtunud. See on olnud pikem protsess," kommenteeris Helme.

Praeguse strateegia osas on hulk otsuseid jäetud sügiseks.

"Erinevad lubadused, mis on jäetud kõik, et ootame ära sügisese majandusprognoosi, et äkki läheb riigi rahanduse seis kuidagi paremaks. Niimoodi eelarvestrateegiat teha ei saa," ütles Sõerd.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael, Hannes Sarv



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: