Kuidas teie hinnangul on - kas Eesti majandus vajab jahutamist ja avalik sektor kärpeid nagu praegune valitsus kavandab?

Ma arvan, et majandusel on praegu üsna hea aeg selles mõttes, et ta kasvab umbes kolm ja pool protsenti. Mitte nii hästi kui mõni aasta tagasi, aga siiski täiesti korralikult. Kui me vaatame näiteks tööturu näitajaid - palgad kasvavad umbes kaheksa ja pluss protsenti aastas, tööpuudus on neli ja pool protsenti, inimesed liiguvad, kaadrivoolavus on väga suur, ettevõtted ei leia töötajaid -, siis selline olukord on pigem hea. Sellises olukorras me näeksime, et praeguses tsüklilises positsioonis võiks eelarve olla isegi mõõdukas ülejäägis. Nii et sellest kuidagi tekkinud puudujäägist sinna ülejäägi suunda jõuda on kindlasti positiivne.

Paljud praegused ministrid on imestanud, et järsku me oleme jõudnud majanduse jahutamise vajaduse faasi. Kas nad on asjadest õigesti aru saanud? Mida peaks tegema?

See võib olla semantiline küsimus, et kuidas sa mõistad jahtumist või kuidas seda saab teisiti nimetada. Aga praegu lihtsalt, kuna on head ajad, siis oleks väga üllatav, kui me praegu ei suuda ka eelarvet mõõdukas ülejäägis hoida. Kui laekumised peaksid olema väga head, kui kulutused töötuskindlustuse peale on suhteliselt madalad, siis me lihtsalt praegu ei vaja seda, et valitsus kuidagi kütab tagant.

Rahandusministeerium on selgitanud, et eelmise aasta lõpus selgus, et aktsiise on laekunud vähem kui loodeti. Kas valitsuse plaan nüüd alkoholiaktsiisi 25 protsenti allapoole tuua päästab olukorda ja suurendab tulusid? Kuidas te seda näete?

Seda üksikut maksu me ei kommenteeri, et kuidas valitsus peaks seda tasakaalu saavutama. Aga siiski, ma arvan, et see suund on õige. Aga probleem on, ma arvan, rohkem selles, et minnakse nüüd ka eelarveseaduste kallale jälle. See juhtus alles kaks aastat tagasi, kui tollane valitsus ütles, et me ei saavuta oma eesmärke, me tahame natuke rohkem kulutada, lõdvendame. Ja nüüd me näeme teistkordset lõdvendamist. See on natuke nagu, et tõstame selle märklaua sinna, kuhu see nool lendas. Ja see ei suurenda usaldusväärsust.

Eile andis valitsus välja ka teate, et järgmise ja ülejärgmise aasta eelarve võib olla defitsiidis, samas teeme kärpeid. Kumb siis õige on? Kas need ei ole vastakad meetmed?

Need kärped isegi ei ole võib-olla kärped, vaid võrreldes plaaniga toimub kärbe, aga tegelikult valitsuse kulutused ikka kasvavad. Aga ma arvan, et need on selles mõttes kooskõlalised, et valitsus ütleb, et puudujääk on kahjuks kasvanud liiga suureks, me peame seda vähendama ja üks võimalus on kas tulusid tõsta või kulusid kärpida. Aga me näeme, et see võiks olla pigem jõulisem ettevõtmine kui praegu.

Kuidas te suhtute Jüri Ratase plaani siduda erakorraline pensionitõus teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisega ehk et pensionitõus sõltub sellest, kui paljud inimesed teisest pensionisambast lahkuvad?

Ma arvan, et see ei ole mõistlik käik kahel põhjusel. Üks on see, kuidas ta mõjutab tulevasi pensione. Aga veelgi olulisem praegu, lühiajaliselt on see, et kui me näeme, et majandus ei vaja seda täiendavat stiimulit, siis lihtsalt leida kuskilt mingit raha ja seda jälle majandusse paisata ilma muude korrigeerivate muudatusteta, ma arvan, et see on probleem.