LHV kavatseb osta Danske eraklientide laenuportfelli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1559539320000 | amCalendar}}
Foto: Danske Bank

LHV ja Danske Bank on leppinud kokku, et LHV omandab Danske Banki Eesti eraklientide laenuportfelli mahus ligikaudu 470 miljonit eurot, teatas pank. Eeldatav tehingu hind jääb suurusjärku 410 miljonit eurot.

Pooled on lepingu põhisisus kokku leppinud ning kavatsevad lepingu allkirjastada 5. juunil, teatas LHV börsile.

Tehing viiakse lõpule sügisel, siis kujunevad ka tehingu lõplik maht ja hind. Tehingu lõpule viimise eeltingimuseks on loa saamine konkurentsiametilt ning AS-i LHV Group poolt täiendava kapitali kaasamine.

AS LHV Pank ja Danske Bank A/S leppisid kokku tehingu hinnas, mille alusel lahutatakse portfelli mahust tehingu hetkel 39 miljoni euro suurune allahindlus. Eeldatav tehingu hind jääb suurusjärku 410 miljonit eurot.

Laenuportfelli maht veebruari lõpu seisuga oli 470 miljonit eurot, millest ligi 97 protsenti moodustavad eluasemelaenud. LHV hinnangul on tegemist tugeva krediidiportfelliga, mis on hästi tagatud. Kuivõrd antud eluasemelaenude intressimäärad olid väljastatud sisuliselt omahinna lähedal, on tehing võimalik ainult tänu portfelli allahindlusega müümisele, märkis pank.

Eelduslikult väheneb portfelli suurus tehingu hetkeks 450 miljoni euroni. Tehingu tegemisel ei liigu kaasa klientide kontojäägid ega arveldused.

Tehinguga võtab LHV Pank üle ligikaudu 10 800 eraisikust kliendi teenindamise. LHV arvelduste analüüsi põhjal on hinnanguliselt 80 protsenti nendest LHV jaoks uued kliendid.

Senised Danske laenukliendid ei pea ise oma tegevuses midagi muutma ning neile antakse täpsemad juhised niipea, kui tehing saab 2019. aasta teises pooles lõpule viidud. LHV plaanib avada igale kliendile automaatselt LHV Pangas laenude teenindamiseks personaalse pangakonto ja vormistada lepingute muudatused, nii et klientidel jääb üle vaid oma laenumaksed uuele pangakontole suunata. Laenude automaatsel ületoomisel ei muutu laenude senised tingimused, juhul kui kliendid omalt poolt lepinguid muuta ei soovi.

Plaanitav tehing avaldab LHV finantsseisule märkimisväärset mõju: aprilli lõpu seisuga ulatus LHV Panga laenuportfell 1,016 miljardi euroni.

Tehingu rahastamiseks kaasab LHV lisaks olemasolevatele hoiustele kokku 280 miljoni euro ulatuses finantseerimisvahendeid.

Lühiajaliselt rahastab LHV Pank lisanduvat laenumahtu Eestist ja välisturgudelt kaasatavate hoiustega. Eesti klientide hoiused on kasvanud plaanidest kiiremini. Trendi jätkudes on võimalik tehingut märkimisväärses mahus finantseerida läbi kohalike hoiuste.

Ülejäänud finantseering kaasatakse hoiuste kaasamise platvormide kaudu, mille osas on peamiseks partneriks Raisin. Viimase kaudu kaasatakse hoiuseid Saksamaa, Austria, Hollandi ja Hispaania eraisikutelt. Siiski on tegemist kallimapoolse finantseerimisallikaga, mistõttu pikaajaliselt plaanib LHV Pank eluasemelaenuportfelli rahastada läbi pandikirjade väljastamise.

Alates 2021. aastast on portfellist lisanduv kasum suurusjärgus 4 miljonit eurot aastas. Tehing parandab LHV Panga omakapitali tootlust (ROE) aastas keskmiselt 0,4 protsendipunkti võrra.

Danske: laenuportfelli müük on samm tegevuse lõpetamiseks Eestis

"2019. aasta 19. veebruaril andsime teada, et lõpetame pangandustegevuse Balti riikides. Tänane kokkulepe on oluline samm selle eesmärgi suunas ja hea lahendus tehinguga seotud eraklientidele," ütles Danske Banki Balti panganduse ja Venemaa äriüksuse juht Frederik Bjørn.

Likvideerimisele mineva Danske Banki Eesti filiaali varade maht oli aasta alguse seisuga 1,2 miljardit eurot.

Enamuse Danske varadest moodustavad väljastatud laenud, mille portfelli maht ulatub 1,06 miljardi euroni, mis moodustab Eesti turuosast 5,45 protsenti. Sellest 501 miljonit eurot olid eraisikute laenud ning 549 miljonit eurot juriidilistele isikutele antud laenud, selgub finantsinspektsiooni andmetest.

Juriidilistele isikutele antud laenudest omakorda 147 miljonit on kohalike omavalitsuste laenud, 18,7 miljonit keskvalitsuse laenud ning 15,5 miljonit veel täiendavalt kohaliku omavalitsuse või riigi mittefinantsettevõtjate laenud. Eraisikutele antud laenudest moodustab 97 protsenti ehk 487 miljonit eurot eluasemelaenud.

Filiaali hoiuste maht oli võrreldes laenude mahuga väga tagasihoidlik, kõigest 95,6 miljonit eurot ehk 0,54 protsenti Eesti hoiusteturust. Sellest on Eesti residentide hoiused 87 miljonit eurot ning mitteresidentide hoiused 8,6 miljonit eurot. 12,6 miljonit eurot kuulus eraisikutele ning 83 miljonit eurot hoiuseid omakorda juriidilistele isikutele.

Filiaalil on likviidseid vahendeid 127,2 miljoni euro eest, millest 96,8 miljonit moodustavad teistes krediidiasutustes hoitavad vahendid. Seega katavad likviidsed vahendeid hoiuseid 1,33-kordselt.

Danske ei müü Eesti ettevõtete laenuportfelli

Danske Banki kinnitusel ei müüda Eesti ettevõtete laenuportfelli, äriklientide laenude teenindamise mudel selgub suve jooksul.

"Ettevõtete laene teenindatakse ka edaspidi Danske Bankis. Danske Bank töötab välja laenude teenindamise mudelit, et võimalikult vähe häirida äriklientide teenindamist. Tulevase äriklientide laenude teenindamise mudeli täpsemad üksikasjad selguvad suve jooksul," ütles panga Eesti filiaali turundus- ja kommunikatsioonidirektor Anneli Rõuk BNS-ile.

See tähendab, et Danske laseb Eesti ettevõtete laenuportfelli kooskõlas finantsinspektsiooni ettekirjutusega nii-öelda runoffi ehk lepingud saavad tähtaja lõpuni täidetud.

Inspektsioon: ettevõtete laenuportfelliga tegeletakse suvel

Danske pank sai finantsinspektsioonilt ülesande Eesti turult kaheksa kuu jooksul lahkuda veebruaris. Esmaspäevane uudis ongi selle poole esimene samm. Teise osaga portfellist tegeletakse finantsinspektsiooni teatel suve jooksul.

"Nüüd ülejäänud portfell, mis on rahalises mahus sama suur. Kliente on seal oluliselt vähem - need on äriühingud ja kohalikud omavalitsused, neid on üle 1000. Nendega tegeletakse edasi nüüd üle suve. Danske pank on meiega dialoogis ja on teiste osapooltega dialoogis. Vaatame, mis lahenditega ta tuleb ja proovime edasi mõelda," rääkis finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Merili Nael, Janet Õunapuu

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: