"Riikidel on õigus reageerida pahatahtlikule tegevusele küberruumis, sealhulgas diplomaatiat kasutades, aga ka rakendada vastumeetmeid ning kui vajalik, siis kasutada ka iga riigi õigust enesekaitsele," ütles Kaljulaid kolmapäeval rahvusvahelise küberjulgeoleku konverentsi CyCon 2019 avakõnes.

Eesti positsioon on, et küberruumis kehtib rahvusvaheline õigus sama moodi nagu tavaelus ning riigid vastutavad oma tegevuse eest küberruumis, rääkis president. Lisaks peavad riigid pingutama selle nimel, et suuta ära hoida küberrünnakuid ning takistama nende korraldamist oma territooriumilt ja infrastruktuuri kasutades, pakkudes vajadusel ka teistele riikidele tuge ja abi selliste rünnakute uurimisel ja korraldajate tabamisel.

Kaljulaid märkis ka, et riikidel on õigus tuvastada küberrünnakute korraldajaid, seda nii üksikult kui kollektiivselt ning sellega väheneb ka kahjustava tegevuse korraldajate võimalus karistamatult pääseda.

Tallinnas kolmapäeval alanud konverents toimub juba 11. korda ning selle seekordne teema on "Vaikne lahing". Konverentsi esinejate hulgas on nimekas arvutiteadlane Herb Lin Stanfordi ülikoolist, USA küberväejuhatuse planeerimis- ja poliitikaülem kontradmiral William Wheeler, erukindral David Petraeus, küberjulgeoleku ekspert Martin C. Libicki (RAND), inimnäolise küberturvalisuse eestkõneleja Jessica Barker (Cygenta), Microsofti asepresident Tom Burt ja IT-ekspert Taavi Kotka.

Konverentsi raames kogunevad ka NATO riikide küberväejuhatuste ülemad, kes arutlevad küberjulgeoleku sõjaliste aspektide üle konverentsi paneeldiskussioonis.