Välisministeeriumi korraldatavas suvekoolis osalevad ligikaudu 80 küberteemadega tegelevad diplomaati, teadurit ja eksperti 26 riigist Euroopast ja kaugemalt. Viiepäevase ürituse jooksul tulevad muuhulgas arutelule rahvusvaheline õigus ja normid küberruumis, küberoperatsioonide roll tänapäevastes konfliktides, kübervastupanuvõime suurendamine, heidutustegevus ning interneti haldus ja vabadus.

Suvekooli avasõnad ütles riigisekretär Taimar Peterkop. Osalejatele esinevad veel USA välisministeeriumi relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku asekantsler Andrea L. Thompson, Prantsusmaa digiteemade suursaadik Henri Verdier, Ühendkuningriigi välisministeeriumi küberosakonna direktor Alexander Evans, NATO asepeasekretär Antonio Missiroli, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud ja USA tippekspert James Lewis mõttekojast CSIS.

Lisaks aruteludele toimub rahvusvahelise küberkriisi läbimäng ning külastatakse e-Eesti esitluskeskust ja NATO küberkaitsekeskust.

Suvekooli eesmärk on aidata EL-i ja NATO riikide diplomaatidel paremini mõista keerulisi küberjulgeolekuga seonduvad strateegilisi ja tehnoloogilise arenguga seonduvaid teemasid, samuti kaasa aidata normide ja rahvusvahelisel õiguse kinnistamisele küberruumis, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

"Küberruumis toimuv mõjutab üha enam rahvusvahelisi suhteid. Poliitikutel ja diplomaatidel seisavad ees üha keerulisemad arutelud sellest, kuidas tagada inimestele avatud ja turvaline internet ning tagada tehnoloogia jätkusuutlik areng. Suvekool annab Eestile võimaluse otsida nendele küsimustele vastuseid koos samameelsete riikide ekspertidega," ütles Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on viimaste aastate jooksul küberjulgeolek muutunud oluliseks välispoliitiliseks teemaks. "Küberrünnakud kujutavad endast ohtu majandusele ja heaolule. Kindlasti on viimaste aastate laiahaardelised küberrünnakud nagu WannaCry ja NotPetya suurendanud ühiskondade teadlikkust, samuti on tehnoloogia mõju ühiskonnale muutunud üha aktuaalsemaks teemaks. Eesti on siin oma kogemustega teenäitajaks – oleme panustanud üleilmsesse kübernormide arutellu alates 2007. aastast," selgitas Tiirmaa-Klaar.