Poliitikud peavad valimisringkondade muutmist keerukaks ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Õiguskantsler Ülle Madise palub riigikogul kaaluda mitme valimisi puudutavate muudatuste tegemist. Näiteks palub ta kaaluda kautsjoninõude põhjendatust ja valimisringkondade suuruse korrastamist.

Poliitikute hinnangul võib õiguskantsleri ettepanekutest keerukaimaks kujuneda valimisringkondade muutmine. Rahvastiku ümberpaiknemise tõttu maapiirkondadest pealinna ja selle ümbrusse on rahvaarv valimisringkondades muutunud. Rahvaarvust aga sõltub valimisringkonnas jagatavate mandaatide ehk riigikogu kohtade arv, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui 2003. aastal oli Eesti suurima ehk Harju- ja Raplamaa ja väikseima ehk Lääne-Virumaa valimisringkonna mandaatide arvu vahe kahekordne, siis nüüd on see juba kolmekordne.

"Ja miks ringkondlik jaotus on tekkinud, on ju see, et keskendutaks valimistel ka üleriigiliselt olulistele, aga ühte konkreetset piirkonda puudutavatele küsimustele. Näiteks ääremaastumise teema on eluliselt oluline ennekõike nendele inimestele, keda see puudutab, ja ka sealt peaks olema valitud kandidaate," selgitas Madise.

Õiguskantsler juhtis tähelepanu ka ebavõrdsele olukorrale seoses isikumandaadi saamise viisiga. Kui Harju- ja Raplamaal piisas viimastel riigikogu valimistel isikumandaadi saamiseks 6,6 protsendist valimaskäinute häältest, siis Lääne-Virumaal peab isikumandaadi saamiseks koguma 20 protsenti häältest.

Poliitikud on seda meelt, et praegu on parim aeg valimiste korraga tegeleda, sest silme ees pole järgmisi valimisi.

"Kui meie huvi on, et Eesti erinevatest paikadest inimesed oleksid esindatud ja riigikogu siiski esinduskogu on, siis ma arvan, et siin mingi muudatus tuleb teha," ütles Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul.

Sibul kandideeris riigikokku Võru-, Valga- ja Põlvamaalt, kus läks jagamisele kaheksa mandaati.

Samas piirkonnas kandideeris ka riigikogu opostiooni kuuluva Reformierakonna liige Hanno Pevkur. Tema sõnul on üheks ringkonnaks liidetud Võru-, Valga- ja Põlvamaal kõigil oma eripära.

"Kolmel maakonnal on kõikidel oma eripära ja nendes ringkondades ongi olnud peamiselt edukamad just inimesed, kes on ka üleriiklikult tuntumad, sest kui sa ühes maakonnas oled tuntud, siis sa teises hääli ei pruugi saada," kommenteeris Pevkur.

Sama probleemi ees on Hiiu-, Lääne ja Saaremaa.

"Siin tulebki mõelda, kas me teeme kõik nende kõige väiksemate järgi n-ö ringkonnad väiksemaks või siis tuleb osa suuri väiksemaks teha ja väiksemaid suuremaks," arutles Sibul.

Õiguskantsleri sõnul tuleb jälgida, et võimul olevad erakonnad ei muudaks valimisringkondi põhimõttel, et see nende tulemusi parandaks.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: