Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) juunis läbi viidud hinnavaatlus kinnitas, et teenused ja suurem osa kaupu on Tallinnas soodsamad kui need olid samal ajal Helsingis, ütles EKI direktor Marje Josing uuringu kokkuvõtet tutvustades. Ta viitas ka Eurostati andmetele, mille kohaselt oli Eesti keskmine hinnatase 2018. aastal 20 protsenti madalam ja Soome hinnatase 23 protsenti kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ehk Eesti hinnatase oli eelmisel aastal 43 protsendipunkti odavam Soome hinnatasemest.

Konjunktuuriinstituudi võrdlusest kahes linnas müüdavate toidukaupade, alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide ning erinevate teenuste hindadest tuli välja, et enamike kaupade ja kõikide teenuste hinnad on Tallinnas soodsamad kui Helsingis.

Jookide hinnad on Helsingis keskmiselt 26-151 protsenti kallimad. Pooleliitrine joogivesi Evian on 151 protsenti, sama suur Coca Cola 148 protsenti, õlu Heineken 78 protsenti ja A Le Coq Premium 43 protsenti kallim. Soodsamad on Helsingis kohv ja tee - nii näiteks maksab 1 kilo jahvatatud kohvi Helsingis 8,96 eurot ja Tallinnas 9,18 eurot.

Piima- ja lihatooted on Helsingis kuni 135 protsenti kallimad. Kõige suurem vahe on kanafilee hinnas, 1 kilo filee hind Tallinnas on 5,10 ja Helsingis 12,01 eurot. Täispiim on Helsingis 19 protsenti kallim, maitsestamata jogurt 46 protsenti ja juust Edam 18 protsenti kallim.

Puu- ja köögiviljad on samamoodi Tallinnas soodsamad. Banaani kilo maksis Tallinnas 1,08 eurot ja Soomes 1,40 eurot.

Teenuste hindade osas olid vahed samuti suured. Üks öö majutust võrreldavas hotellis maksab Eestis keskmiselt 129 eurot, Helsingis 173 eurot, olles 34 protsenti kallim. Ka kohvikud on jätkuvalt Tallinnas soodsamad. Pasta Bolognese hind Tallinna Vapianos on 8,50 eurot, Helsingis 14,90 eurot, olles 75 protsenti kallim. Tass cappuccinot maksab Helsingis 30 protsenti rohkem.

Üsna suur hindade vahe on juuksuri- ja hambaarsti teenustel. Meeste juukselõikus on Helsingis 86 protsenti kallim ja hambaarsti külastus 131 protsenti kallim.

Samuti on Tallinnas odavamad muuseumide, vaba-aja teenuste ja ühistranspordi piletid.

Uuringu kokkuvõttest selgub, et Eesti ja Soome võrdluses on teenuste hindades suurem hinnavahe kui kaupade hindades.

Josingu sõnul on küll Soome ja Eesti hinnad aastatega lähenenud, kuid vahe on endiselt tuntav. Soome hinnatase oli 2007. aastal 15 protsenti üle Euroopa Liidu keskmise ja Eesti 30 protsenti alla keskmise. Nüüd on Soome 23 protsenti üle ja Eesti 20 protsenti alla EL-i keskmise. "Mõlemad riigid on tõusnud, Eesti tsipa kiiremini kui Soome, aga hindade vahe ei ole muutunud olematuks," ütles ta-

Eesti on jätkuvalt Euroopa odavamate riikide seas, kuid siin ei ole kõige madalamad hinnad. Enamuse kaubagruppide osas on madalaimad hinnad Bulgaarias, Rumeenias ja Poolas, tõdes Josing.

"Üks grupp, mille hinnad on Eestis suhteliselt kallid, on rõivad - seda tunnetavad ka inimesed ise ja ostavad sageli riideid välismaal," märkis Josing pressikonverentsil.

Ta tõi esile, et mida rahvusvahelisemalt võrreldavam on kaup, siis seda väiksemad on nende hinnaerinevused riigiti. Käsitöö ja kohaliku kauba hinnaerinevused on suuremad ja need on Eestis märksa odavamad. Samuti on märksa odavamad ka teenused, mis on peamiselt mõeldud kohalikule elanikkonnale, rääkis Josing ja tõi näiteks kohaliku transpordi.

Euroopa Liidu sees on meie hinnad veel soodsad, aga ettevõtjatel ei tasuks ka mitte liiga ahneks minna ja liialt hindu tõsta, rääkis Josing pressikonverentsil. Samuti tuleks valitsusel maksuotsuseid tehes jälgida naaberriikide hinnatasemeid, märkis Josing viidates Lätiga tekkinud alkoholirallile.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi näitavad kogutud võrdlusandmed ilmekalt, kui oluline on tugineda faktidele ning lükata ümber Soome meedias levima hakanud valed väited hinnatasemete ühtlustumisest, lisades, et sellise valeinfo levitamine võib olla üks põhjustest, miks Soome turistide huvi Eesti külastamise ning kaupade ostmise vastu on vähenenud.

"Meie ettevõtted pakuvad kvaliteetseid teenuseid ja kaupu ja seda mõistlike hindadega. Turistid on meile väga teretulnud," ütles Palts. "Seda, kas keegi on tegelenud tahtlikult täna ümberlükatud müüdi levitamisega, saavad uurida vajadusel teised, kuid laiemalt vaadates näitab see, kui oluline on tegeleda ise enda riigi mainekujundusega, mitte lasta seda teha teistel. Sellesse tuleb panustada nii poliitikutel, ametnikel, ettevõtjatel, kui kõigil teistelgi, kes vastavaid võimalusi omavad," lisas Palts.

Josingu sõnul on hea hinnatase üks tegureid, mis soodustab turismi. "Eestis on hinnad aastatega tõusnud, kuid siiski oluliselt odavamad kui meie põhjanaabrite juures. Helsingi on Tallinnale lähim suurlinn. Meie inimesed käivad palju Soomes ja Soome turistid Eestis. Tarbijal on hea teada, kus on soodne oste sooritada. Ka ettevõtjatel on kasulik omada infot naaberriigi hindade kohta, et olla konkurentsivõimeline. Hinnad on tarbijate jaoks olulised ja Põhjamaade turistide jaoks on Eesti hinnatase soodne," kinnitas Josing.

"Lisaks kättesaadavatele hindadele pakuvad Tallinna hotellid ja restoranid jätkuvalt head teenindust, mis loob meie riiki külastatavale turistidele positiivse külastuskogemuse. Hea kogemuse ning korduvklientide arvu kasvatamise eest seisavad kõik turismisektoriga seotud ettevõtted," lisas uuringu tellija, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi pressiteate vahendusel.