Käesoleval aastal esitas Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus eelnõu tagaotsitavate seadusrikkujate ja vastastiku õigusabi osutamise kriminaalasjades määruse (Fugitive Offenders and Mutual Legal Assistance in Criminal Matters Legislation (Amendment) Bill) muutmise ning algatamise kohta.

Hongkongi võimud püüdsid muuta kehtivat väljaandmisseadust ning laiendada vastastiku õigusabi osutamise seadust Mandri-Hiinale ja teistele riikidele, millega Hongkongil ei ole hetkel väljaandmise alast kokkulepet sõlmitud.

Hiina erihalduspiirkonnas Hongkongis eksisteerib võimude lahusus kohtuvõimu, seadusandliku võimu ja täitevvõimu vahel. Ülalmainitud seaduseelnõu peab läbima seadusandliku võimu poolt kolm lugemist, enne kui sellest saab seadus.

Esimene lugemine võeti vastu hoolimata äriringkondade, inimõiguste aktivistide ja Hongkongi avalikkuse vastuseisust. Kümned tuhanded hongkonglased kogunesid tänavatele, et rahumeelselt oma vastasseisu väljendada. Valitsus nõudis aga siiski seaduseelnõuga edasi minemist.

Järgnes miljoni inimesega protest seaduseelnõu vastu pühapäeval, 9. juunil. Hongkongi valitsus ei muutnud aga endiselt meelt ning teatas, et seaduseelnõu teine lugemine jätkub kolmapäeval, 12. juunil.

Protesti eskaleerudes teatas valitsus lõpuks, et ei kavatse lugemisega ettenähtud päeval jätkata, ent samas ei teatanud ka teise lugemise toimumise uut kuupäeva. See tähendab, et seaduseelnõu saab viia teisele lugemisele igal ajal ja ette teatamata.

16. juuni õhtul protestis juba kaks miljonit inimest, et nõuda seaduseelnõu täielikku tagasivõtmist. Hongkongi valitsusjuht Carrie Lam aga ükses vabandas oma juhtimisvigade pärast, mis puudutavad protestidele reageerimist ja seaduseelnõu konsultatsiooniprotsessi.

Võttes arvesse, et enamik Hongkongi parlamendiliikmed on Pekingi poolehoidjad, on eeldatav, et seaduseelnõu teine ja kolmas lugemine mööduvad ilma takistusteta.

Kui seadus on kord vastu võetud, ei ole Hongkongis viibijad enam kaitstud Hongkongi sõltumatu kohtusüsteemi poolt. See muudab ka Hongkongis olevad välisinvestorid ja välisajakirjanikud Mandri-Hiina kohtusüsteemile allutatuks, mis tähendab, et Hongkongis viibivad inimesed ei saa enam pidada Hongkongi turvaliseks ja vabaks.

Samuti tähendab see seda, et Hongkongi "üks riik, kaks süsteemi" valitsemiskorraldus, mis on sätestatud 1984. aastal sõlmitud Hiina-Briti ühisdeklaratsioonis ja millel on rahvusvahelise lepingu jõud, hakkab kaduma.

USA välisministeerium on sellele seaduseelnõule juba avalikult vastu seisnud, ent Euroopa Liidu esindus Hongkongis ja Macaus saatis üksnes Hongkongi liidrile ametliku diplomaatilise noodi, milles väljendas oma muret seaduseelnõu osas.

EL peaks astuma rohkem samme, et kaitsa oma Hongkongiga toimivat vabakaubandust. Võttes arvesse, et Hongkongis elab umbes 30 000 EL-i kodanikku, mõjutab see õigusakt otseselt Euroopa ärihuve ning EL- kodanike liikumist Schengeni ala ja Hongkongi vahel.

Maailma vabama majandusega Hongkong on juhtiv rahvusvaheline finantskeskus, kus paiknevad 71 maailma sajast suurimast pangadusasutusest 36 erinevast riigist. Hongkongi erihalduspiirkond on sõlminud viisavabastuse lepingu 165 riigiga maailmas (sh Schengeni riikidega). Linnas asub Euroopa Kaubanduskoda, kuhu kuulub 15 EL-i riiki ja Norra.

Hongkongi kaudu suunati ka enam kui kümne miljardi euro väärtuses EL-i kaupa Mandri-Hiinasse. Nii võib Hongkongi pidada Aasia maailmalinnaks, mis on seotud rahvusvaheliste reeglite või korraga. See kord saab aga jätkuda üksnes siis, kui Hongkong suudab säilitada oma Hiina-Briti rahvusvahelise lepinguga garanteeritud juriidilise sõltumatuse.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.