Meeleavaldus korraldati pärast seda, kui Hongkongi valitsus keeldus täitmast protestijate nõudmisi seoses seaduseelnõuga, mis lubaks inimeste väljaandmist Mandri-Hiinale.

Kuigi Hongkongi juhi Carrie Lami valitsus teatas laupäeval, et valitsus peatab tähtajatult väljaandmiseelnõu menetlemise, ei ole see järeleandmine meeleavaldajaid rahuldanud. 

Pühapäeval korraldati Hongkongis hinnanguliselt kaht miljonit inimest hõlmanud rongkäik, mis oli suurim meeleavaldus Hiina erihalduspiirkonnas pärast selle üleminekut Hiina võimu alla 1997. aastal. 

Opositsiooniühendused on kutsunud valitsust seadust täielikult tagasi võtma ja Lami tagasi astuma. 

Reedel kogunesid sajad musta riietatud meeleavaldajad parlamendihoone ette Harcourti teele ja sulgesid tänava liiklusele. 

Seejärel marssisid meeleavaldajad politsei peakorteri juurde, nõudes eelmisel nädalal protestijate ja politseinike vahel puhkenud kokkupõrgete käigus kinnipeetute vabastamist. Mõned meeleavaldajad eemaldasid metallbarrikaade ja püüdsid kasutada neid oma positsioonide kindlustamiseks politsei peakorteri juures. 

Opositsioon on nõudnud ka väidetava politseivägivalla uurimist. 

"Valitsus ei ole endiselt vastanud meie nõudmistele. Pärast nii paljusid päevi...räägivad nad kõik rumalusi ja veeretavad süüd teineteisele," ütles meeleavaldaja Poyee Chan (28) AFP-le. "Seega ma tunnen, et me peame tulema välja ja ütlema neile: kodanikena ei aktsepteeri me selliseid võltsvastuseid." 

Üleskutse reedeseks protestiks tegid Hongkongi üliõpilasühendused ning aktivistid sotsiaalmeedias ja sõnumirakenduses Telegram. 

Alates 2017. aastast Hongkongi juhtiv Lam välistas teisipäeval tagasiastumisele, öeldes, et tahab "teha jätkuvalt kõvasti tööd Hongkongi rahva pürgimuste saavutamiseks". Ta lubas jääda ametisse kolme aasta pärast lõppeva ametiaja lõpuni ja võita tagasi avalikkuse usalduse. 

Hongkongi juhtkonna sõnul on Mandri-Hiinale inimeste väljaandmist lubava eelnõu vastuvõtmine vajalik seaduslünkade täitmiseks, et teha lõpp Hongkongile kui turvapaigale Mandri-Hiinast piirkonda põgenevatele tagaotsitud isikutele.

Kriitikute sõnul oli seadust võimalik kuritarvitada Pekingi poliitiliste vastaste tagakiusamiseks, kuigi valitsus oli lubanud, et teisitimõtlejaid ja Hiina valitsuse kriitikuid Pekingile välja ei anta.

Peking teatas pärast väljaandmiseelnõu menetlemise peatamist, et austab ja mõistab Hongkongi valitsuse otsust. 

Poolautonoomne Hongkong kuulub Hiina koosseisu alates 1997. aastast Suurbritanniaga sõlmitud "üks riik, kaks süsteemi" leppe alusel, mis tagab erihalduspiirkonnale õigused, mis Mandri-Hiinas ei kehti.