Hongkongi võimud vabastasid aktivisti, kes kutsus üles protesti jätkama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1560756420000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Hongkongi võimud vabastasid esmaspäeval vanglast demokraatiaaktivist Joshua Wongi, kes kutsus koheselt meeleavaldajaid protestiüritusi jätkama hoolimata sellest, et Hongkongi juhid on praeguseks vastuolulisest nn väljaandmisseaduse eelnõu menetlemise peatanud.

Wong mõisteti kahel korral - 2017. ja 2018. aastal - süüdi seoses osalemisega 2014. aasta nn vihmavarjuliikumise meeleavaldustel. Praegune protestilaine meenutab vägagi kunagist vihmavarjuliikumist ning Wongi vabastamist peetakse võimude lepituskatseks inimõiguslastega, kes on korraldanud hiiglaslikke meeleavaldusi kuritegudes kahtlustatavate Hiina Rahvavabariigile välja andmist lubava seaduse vastu, vahendasid ERR-i teleuudised, Reuters ja BBC.

Erinevatel andmetel on praegu meelt avaldanud miljon kuni kaks miljonit inimest. Kohe pärast vanglast välja saamist nõudis Wong, et Hongkongi Pekingi-meelne juht Carrie Lam tagasi astuks.

"Carrie Lam peab tagasi astuma. Vastasel juhul ma usun, et järgmistel nädalatel, enne Hongkongi suveräänsuse taastamise 22. aastapäeva mitte ainult üks miljon, vaid kaks miljonit inimest tuleb ja ühineb meie võitlusega, kuni me saame tagasi oma põhilised inimõigused ja vabaduse," teatas ta.

2014. aasta protestiliikumine

2014. aastal said meeleavaldused alguse Pekingi teatest, et Hiina Rahvavabariik lubab 2017. aastal Hongkongis otsevalimisi, kuid kandidaadid peavad olema vaid nimekirjast, millel on Pekingi heakskiit.

Wong ja teised tudengiaktivistid korraldasid seetõttu protestiaktsioone, mille raames kogunes Hongkongi peamisesse äripiirkonda tuhandeid inimesi. Protestiaktsioonide tõttu oli igapäevaelu Hongkongi keskuses sisuliselt 79 päeva seiskunud.

Kohus mõistis tudengiaktivistid hiljem süüdi ebaseadusliku avaliku kogunemise korraldamises. Süüdistus puudutas tudengite poolt korraldatud üritust, millest sai alguse juba laiem protestilaine.

Koos Wongiga mõisteti süüdi neli demokraatiaaktivisti, nende seas ülikooli professorid ja üks baptistist vaimulik.

2019. aasta protestiliikumine

Käesoleva aasta protestilaine põhjuseks on seaduseelnõu, mille kohaselt saaks kriminaalkuritegudes kahtlustatavaid Hiina Rahvavabariigile välja anda. Hongkongi võimud on kinnitanud, et väljaandmise puhul kaalub kohus alati iga juhtumit eraldi, et Hongkongi kohtul on väljaandmise asjus alati lõpliku sõna õigus ning et inimesi, keda kahtlustatakse poliitilistes või usulistes kuritegudes Pekingile välja ei antaks.

Võimude põhjendused aga pole veennud kriitikuid, kelle meelest allutaks uus seadus Hongkongi veelgi rohkem Pekingi võimule, jätaks Hongkongi elanikud üha enam Hiina Rahvavabariigi poliitiliselt kallutatud õigussüsteemi meeleavalda ning selle sammu näol oleks tegu järjekordse sammuga Hongkongi juriidilise sõltumatuse õõnestamise teel.

Hongkong oli aastatel 1841-1997 Briti koloonia ning Ühendkuningriik loovutas suveräänsuse Pekingile tingimusel, et kehtima hakkab nn ühe riigi ja kahe süsteemi põhimõte, mille kohaselt oleks Hongkongil oma õigussüsteem, oma seadusandlik kogu ja oma majandussüsteem.

Seega Hongkongi elanikel on endiselt õigusi ja vabadusi, mida Hiina Rahvavabariigi elanikel ei ole, kuid kriitikute sõnul muutub olukord pidevalt halvemaks. Kuigi suurem osa Hongkongi elanikest on etnilised hiinlased, on uuringud näidanud, et suurem osa elanikest end Hiina Rahvavabariigi hiinlastega ei samasta ja pärast võimu üleandmist on Hongkongis Pekingi-vastased meeleolud üha suurenenud.

Korraldajate sõnul osales pühapäeval toimunud meeleavaldustel ligi kaks miljonit inimest, mis oleks 7,4 miljoni elanikuga Hongkongi ajaloo suurim meeleavaldus. Politsei väitel osales meeleavaldusel 338 000 inimest.

Erinevalt eelmise nädala kolmapäeva protestides, kus esines kokkupõrkeid meeleavaldajate ja politsei vahel ning viga sai kümneid inimesi, oli pühapäevane üritus valdavalt rahumeelne ning politsei lasi meeleavaldajatel rahulikult läbi linna liikuda.

Suur osa inimeste pahameelest on suunatud just Pekingi-meelseks peetud tegevjuhi Carrie Lami vastu. Laupäeval oligi Lam sunnitud meeleavaldajate ees mõnevõrra taanduma ning ta teatas pressikonverentsil, et vastuolulise eelnõu menetlemine praegu peatatakse. Samas kaitses ta eelnõu sisu endiselt ning ta vabandas sisuliselt eelkõige ebaõnnestunud kommunikatsiooni eest.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: