Politsei oli meeleavalduse julgeolekukaalutlustel ära keelanud ja korraldajad otsustasid keelule alluda, sest eelmisel nädalavahetusel olid puhkenud kuid kestnud poliitiliste rahutuste vägivaldseimad kokkupõrked.

Sellest hoolimata täitsid laupäeval tänavaid mustades T-särkides ja värviliste vihmavarjudega meeleavaldajad, tõkestades tänavaid ja kuulutades skandeerides revolutsiooni ning "Hongkongi tagasivõtmist".

Olukord läks pinevaks õhtupoolikul, kui sõjakamad protestijad hakkasid parlamendi ette aheliku moodustanud politseinikke kividega pilduma, tule ja laserpastakatega kimbutama. 

Politsei lasi rahvahulga tõrjumiseks käiku veekahurid ja pisargaasi. Portestijad kaevasid üles tänavakive ja pildusid korravalvureid nendega.

Hämaruse saabudes tungis rahvamass läbi politseitõkke, kuid olid sunnitud pisargaasi ja veekahurivalangute tõttu taanduma.

Veekahurid sülitasid välja sinist vedelikku, mille eesmärk olevat kohaliku meedia sõnul protestijate hõlpsam tuvastamine.

Parlamendihoonele joosti tormi ka 1. juulil, kui täitus 22 aastat Hongkongi Hiina võimule üleandmisest.

Laupäeval marssis üks meeleavaldajate rühm mööda Hongkongi Pekingi-meelse liidri Carrie Lami ametiresidentsist.

Lam on kolm kuud kestnud meeleavalduste keskmes, sest ta püüdis parlamendis läbi suruda Mandri-Hiinale väljaandmise eelnõu. Nüüdseks on eelnõu tagasi võetud, kuid meeleavaldused on kasvanud laiemaks demokraatiameelseks protestiliikumiseks Pekingi-meelse valitsuse vastu.

Protestijad olid laupäeval eriti trotslikult meelestatud, sest Hongkongi keelatud demonstratsiooniga taheti tähistada viie aasta möödumist päevast, mil Peking lükkas tagasi Hongkongi üldise valimisõiguse nõude. See otsus tõi kaasa 79 päeva kestnud nn vihmavarjuliikumise

Paljud tõotasid, et ei lase uuel protestiliikumisel hääbuda, nagu juhtus vihmavarjuliikumisega.