"Kui Carrie Lam ja tema valitsus meie viite nõudmist ikka kuulda ei võta, siis jätkab Kodaniku Inimõiguste Foorum protestide ja kogunemiste korraldamist," ütles esindaja Bonnie Leung ajakirjanikele.

Ta lisas, et järgmiste protestide üksikasjad avaldatakse peatselt.

Lam tunnistas teisipäeval, et tema katse seadust muuta oli "täielik läbikukkumine". Ta rõhutas taas, et eelnõu, mille menetlemine peatati 15. juunil, on "surnud".

Samas keeldus ta kasutamast sõnapaari "tagasi võetud", mida nõuavad linnas protestinud sajad tuhanded inimesed.

Protestijad tahavad eelnõu menetlusest kõrvaldamist ega soovi ära oodata eelnõu aegumist 2020. aasta juulis, kui lõpeb järgmine parlamendi istungjärk.

Laialdase pahameele pälvinud eelnõu oleks lubanud inimeste väljaandmise Mandri-Hiinale.

Algselt väljaandmise vastu alanud meeleavaldused kasvasid liikumiseks, mis nõuab demokraatlikke reforme ning poolautonoomse Hongkongi vabaduste vähendamise peatamist. Nüüd nõutakse aina enam ka Lami tagasiastumist.

Hongkongi lähiajaloo suurimad meeleavaldused on ühtlasi ka suurim väljakutse Pekingi võimule Hongkongis pärast 1997. aastat, kui linn tagasi Hiinale anti.

Hiinas, kus võimud uudiseid ja muud infot rangelt tsenseerivad, räägitakse protestist peamiselt kui välisriikide rahadega kavandatud vägivaldsest aktsioonist riigi destabiliseerimiseks.

Hongkongis puhkesid pühapäeva õhtul uued kokkupõrked märulipolitsei ja valitsusvastaste protestijate vahel, kes püüavad jätkata surve avaldamist linna Pekingi-meelsetele juhtidele.

Esmaspäeva varahommikuks olid jäänud vaid üksikud "protestikolded" ning märulipolitsei ajas nad laiali jõuga.

Varem pühapäeval võtsid meeleavaldajad sihikule Hongkongi rongijaama, kust väljuvad rongid Mandri-Hiina.

Meeleavaldus oli esimene suurem protestiaktsioon pärast tormijooksu parlamendihoonele, mille eesotsas olid peamiselt noored ja maskides demonstrandid. Vägivaldseks läinud aktsioon teravdas kriisi rahvusvahelises finantskeskuses veelgi.