Leetrite leviku tõttu nii Euroopas kui Eestis on hüppeliselt suurenenud täiskasvanute soov end leetrite vastu vaktsineerida. Vahepeal sai vaktsiin Eestist otsa, kuid ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo vaneminspektori Klara Saare sõnul saabus neljapäeval Eestisse 1568 annust leetrite vaktsiini.

"Tänase päeva jooksul peaks need üle Eesti tervisekeskustesse ja vaktsineerimiskabinettidesse jõudma. Müügiloa hoidja kinnitusel toimub järgmine tarne leetrite vaktsiini juuli keskel," lisas Saar.

Eestis on sel aastal haigestunud leetritesse 21 inimest, viimati nakatusid kaks Lääne-Tallinna keskhaigla töötajat ja haiglas viibinud alla aastane laps.

Leetrite esimesed haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis ühe- ja 13 aastaselt MMR-vaktsiinidoosiga, mis annab pikaajalise kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Lapsi vaktsineeritakse tasuta.

Täiskasvanutest peaksid end kahe MMR-vaktsiinidoosiga uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992. Eriti tähtis on see juhul, kui inimene reisib palju, tema peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi, peres on alla üheaastaseid lapsi või rasedaid või ta töötab mõnes raviasutuses. Kahe doosi vahele peab jääma vähemalt üks kuu.

Raseduse ajal MMR-vaktsiini teha ei tohi ja pärast vaktsineerimist soovitatakse ühe kuu vältel rasestumisest hoiduda. Vaktsiini ei tehta ka immuunpuudulikkusega inimestele.