Joller rääkis ETV saates "Ringvaade", et viimase poolaasta jooksul on Eestis olnud üle 20 leetrijuhu. Seda saab tema sõnul nimetada juba puhanguks.

"Õnneks ei saa seda nimetada veel epideemiaks. Eestis on olnud seni paar väikest puhangut mõnes kohas," märkis ta.

Leetrid on jõudnud Eestisse peamiselt kahel põhjusel. "Üks põhjus on see, et inimesed käivad reisimas. Teine põhjus on see, et inimesed tulevad meile. Ukrainast on tulnud mitmed leetrid meile," selgitas Joller.

Samas on olnud juba ka nakatumisi Eesti sees. "Samm edasi epideemia suunas on see, et on olnud juba ka nakatumisi, mis on toimunud Eestis, mis ei ole toimunud välismaalase ega välismaal käimise vahendusel," ütles perearst.

Leetrid on väga nakkav haigus ning arvatakse, et üks leetreid põdev inimene nakatab kuni 19 inimest.

Leetrite vastu on võimalik ka vaktsineerida. Jolleri sõnul on aga vaktsineerituse tase hakanud Eestis langema.

Seda, kas inimene on leetrite vastu vaktsineeritud või kas tema kunagisest vaktsiinist piisab immuunsuse saamiseks, on võimalik testida.

"Alati ei anna vaktsiin täiesti 100-protsendilist immuunsust. Ja kui ka annab, siis võib eluajal olla mingi haigus, mis seda immuunsust vähendab," märkis Joller.

Jolleri sõnul ei taha ta aga, et inimesed hakkaksid paaniliselt tormama laborisse enda immuunsust testima. "Kui on mure, võiks ikkagi minna," märkis ta.

Immuunsuse testi saab teha vaid tasulistes laborites, kuna perearstidele selle tegemist ei kompenseerita.

"Ringvaate" testgrupp käis Synlabi laboris testimas oma immuunsust leetrite vastu. Vaata tulemusi artiklile lisatud videost.