Omavalitsused ootavad jaamahoonete ostmisel riigilt rahalist abi ({{commentsTotal}})

Lehtse raudteejaam ja jaamahoone
Lehtse raudteejaam ja jaamahoone Autor/allikas: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja/SCANPIX

Omavalitsused on Eesti Raudtee jaamahoonetest huvitatud, kuid seda juhul, kui ka riik omalt poolt rahaliselt kaasa aitab.

Eesti Raudtee AS soovib lahti saada 50 jaamahoonest ning iga hoonet käsitletakse eraldi. Ideaalis näeksid nad, et omavalitsused, sihtasutused või mittetulundusühingud omandaksid hooned ning annaksid need kogukonnale kasutamiseks. Kui nemad huvitatud pole, siis vaadatakse eraisikute poole, kuid välistatud pole ka see, et hoone jääb seisma, ütles Eesti Raudtee taristujuht Kaido Aettik.

"Elu meie ümber on kogu aeg muutumises. Ütleme, kui täna puudub huvi sellele hoonele nii kohalikul omavalitsusel, kogukonnal kui ka eraisikul, siis me püüame seda ikkagi konserveerida ja hoida, kuni ühel hetkel läheb see tervikpildiga kokku ja tekib vajaduse selle hoone kasutamise järele,'' selgitas Aettik.

Omavalitsused oleksid hoonetest küll huvitatud, kuid seda juhul, kui ka riik omapoolset abi pakuks. Jõhvi vallavolikogu esimees Eduard East ütles, et rongijaamal oleks potentsiaali, kuid samas oleneb, mis tingimustel hoone üle antakse.

''Me oleme ise ka rääkinud sellisest võimalusest, et kui oleksime seda hoonet üle võtmas, siis millises seisus see meile antaks ning missugust n-ö iroonilises mõttes kaasvara nad võiksid anda ehk rahalist ressurssi või mida nad enne võiksid korda teha.''

Võru linnapea Anti Allase sõnul pole rongijaama korda tegemine nende prioriteet ning raha kulub muudele asjadele.

''Selge on see, et kui linn kelleltki tahaks mingisuguseid objekte üle võtta, eriti kui nad vajavad väga suurt investeeringut, siis tahaks veidike teada ka riigipoolset visiooni. Kas on plaanis ka raudteeliiklus Võru suunal taastada või seda plaani ei ole. Loomulikult on meil vestlused sellel teemal käinud, aga see on väga-väga ebamäärane ja kõik on väga selgusetu ning kindlasti ei ole see praegu linna põhiülesanne," rääkis Allas.

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak ütles aga, et kohalikust rongijaamast ollakse kindlasti huvitatud. Ta lisas, et lihtsamate renoveerimistöödega tuleks vald toime.

''Kui me tahame vastutuse selle maja eest endale võtta, siis see sõltub nendest tingimustest, millega me selle maja oma hallata saame. Pigem eeldame, et me peaksime selle majaga ka ise hakkama saama ja loomulikult, kui sinna põhjalikumaid investeeringuid teha, siis me peame otsima lisarahastusi.''

Aettik välistas aga kindlalt võimaluse, et Eesti Raudtee AS hakkaks omavalitsustele toetust pakkuma.

''Kuidas siis on, et te sõidaksite ka meelsasti autoga, kui teil seda ei oleks, aga auto ostaksin mina või?" küsis Aettik. "Jah, siis tuleb vaadata jälle teistpidi. Kui selliseid ettepanekuid tehakse, siis tuleb vaadata ka seda, et Eesti Raudtee AS ütleb, et tegemist on äriettevõttega ja kust kohast see äriline pool meile tagasi uuesti tuleb. Meie oleme loomulikult avatud läbirääkimisteks, selleks, et neid hooneid n-ö õigesse kasutusse ja omandisse anda.''

Jaamahooned, millest Eesti Raudtee tahab vabaneda, asuvad Vasalemmas, Kloogal, Lehtses, Tapal, Kadrinas, Kabalas, Sondas, Jõhvis, Vaivaras, Soldinas, Tamsalus, Kiltsis, Rakkes, Kaareperes, Tabiveres, Pukas, Keenis, Sangastes, Võrus, Lepassaares, Piusal ja Põlvas.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: