Osa neist, kes varem vurasid tööle ja koju autoga või liikusid koos naabrite ja töökaaslastega ühes sõidukis, kasutab nüüd bussi, näitab Valgamaa kogemus.

Kuid rahvast ei pane rohkem liikuma ainult tasuta sõit: teenuseid on maal nii väheks jäänud, et poodi või arsti juurde tulebki kaugemale minna. Suured vallad on viinud kaugemale ka hädavajaliku asjaajamise.

Selleks, et Valga valla sees poleks nii, et maal saab sõita tasuta, ent linnas raha eest, pole nüüdsest vaja piletit osta enam ka linnaliinides.

"Saan igale poole sõita - ema juurde sõita, Tartusse sõita. Sõidan, kuhu vaja on. Sõidan nüüd bussiga hulga tihedamini, sest kust ma, vaene pensionär, võtan raha, et bussiga ema juurde sõita?" tõdes pensionärist reisija Kristi.

"On noori, on vanu, aga vanemaid ikka rohkem. Käiakse tööle ja töölt koju," kirjeldas bussijuht Priit Hainsalu.

Sõitjate arvu on suurendanud ka muudatused liinivõrgus. Ja need omakorda nõuavad rohkem raha, nii et Valgamaal on ühistransport tänavu juba 20 000 euroga miinuses. Aga pool aastat on alles ees.

"Kindlasti on tulnud kommertsliinid asendada maakonnaliinidega ja sealt on tulnud ka teatud protsent reisijate arvu kasvu. Ka kooliliinid on meil nüüd täielikult integreeritud maakonnaliini võrku. Eraldi kooliliine enam meie maakonnas pole," selgitas Valgamaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Liia Rätsep muudatusi.

Kaugemaid otsi - näiteks Tallinnasse - läbivad valgalased nüüd rongidega. Aga lõunaeestlased ei mõista, miks tasuta bussisõidu ajal on pealinna ühistransport tasuta vaid sealseile elanikele ja mujalt tulijad peavad pileti ostma. Samal ajal on riigiasutused koondatud regioonidest pealinna. Riias näiteks niisugust vahet pealinlaste ja Läti kaugemais paigus elavate inimeste vahel ei tehta.