Aegunud kord takistab patsiendi tervisemure jõudmist perearstini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Vladislava Snurnikova/ERR

Eestis on tekkinud veider olukord, kus kiirabi teavitab perearste oma visiidist nende patsiendi juurde, kuid tegelikult see info tohtrini ei jõua, sest selleks ta peaks läbi vaatama kõigi oma patsientide andmed. Karelli kiirabi hakkas omal algatusel Lääne-Virumaal uurima, kas tohtrid seda infot üldse vajaksid.

Juba 17 aastat kehtib Eestis määrus, mis kohustab kiirabi teavitama perearste visiidist nende patsientidi juurde.

"Kui hommikul läheb perearst tööle, siis ta ju ei tea, et tema nimistus oleva inimese juures on kiirabi käinud. Kui arstil oleks see info olemas, siis oleks tal palju vähem tööd," rääkis Karelli Kiirabi juhatuse liige Lenne Rätsep.

Nüüd otsustas Karelli Kiirabi pilootprojekti raames hakata Lääne-Virumaa tohtreid meili teel teavitama patsientide väljakutsetest. "Meie eesmärk on välja selgitada,  kas perearstid üldse vajavad  seda infot või peavad seda koormaks," sõnas Rätsep.

Kui perearstidel pole teavitust vaja, siis tuleks Rätsepa hinnangul 2002. aastast pärit määrus tühistada. "Ei saa panna teisele poolele seda kohustuseks, mida teine justkui ei vaja," tõdes ta.

Kiirabi peab teavitamist vajalikuks, sest tihti suunavad nad patsiente perearsti jutule, kuid haiged seda ei tee või jätavad tohtrile ütlemata, et kutsusid kiirabi.

"Sagedasemad kiirabi kutsujad teevad aastas 50, 60, mõned ka 70 kõnet, nad ei ole täna perearsti vaateväljas, aga kui oleme teated välja saatnud, siis satuvad sinna," rääkis Rätsep.

Praegu sõidab kiirabi nädalas mitu korda kroonilise haige juurde, kes peaks abi saama hoopis perearstilt.

 "Asi pole mitte selles, et me ei taha välja sõita, vaid me tahame käia õigete inimeste juures, kes kiiret abi reaalselt vajavad," toonitas ta.

Kolme nädala jooksul on Karelli Kiirabi saatnud 509 meili, tööpäeviti läheb teele u 25 ja nädalavahetusel 55 kirja.

Lääne-Virumaal Sõmerus töötav perearsti Maire Suurkivi sõnul on kiirabi teavitustest abi krooniliste haigete puhul, kes ei ole käinud pereõe ega – arsti vastuvõtul. "Meie kõik arvame, et ju tal läheb siis hästi, aga tegelikult on ta korduv kiirabi kutsuja või EMO külastaja. Kui me saame teavituse kiirabi kutsumise kohta, siis saaksime midagi ravis muuta ja ise aktiivselt tegutseda, et kiirabivisiite välistada."

Kolme nädala jooksul on tema saanud 18 teavitust ja pooltel puhkudel viidi patsient haiglasse. "Kaks juhtu on olnud sellised natukene kaheldavad, kas see väljakutse vääris kiirabi visiiti või ei," rääkis Suurkivi. Ülejäänud juhud olid  ägedad haigusseisundid, mida ei saa ära hoida.

Suurkivi  sõnul on oleks igati mõistlik, kui e-tervis teavitaks tohtreid automaatselt nii patsiendi EMO kui ka kiirabivisiidist.

"Tänapäevase infotehnoloogilise arengu juures on see määrus aegunud, sest kohustab kiirabi perearste teavitama. Seda võiks teha e-tervis automaatselt," sõnas perearst.

Haigekassa pressiesindaja Evelin Tringi sõnul on Karell Kiirabi algatanud pilootprojekti iseseisvalt ja haigekassa tervitab sellist algatust.

Karelli Kiirabi pilootprojekt algas 11. juunil ja kestab kuus kuud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: