Eestis on kokku 786 perearstinimistut, millest 41 puhul katab perearsti ajutine asendaja, sest uue perearsti leidmiseks välja kuulutatud konkursid pole andnud tulemust. Tänavu on luhtunud 26 perearstikonkursist 19 ehk vaid seitsmel juhul on leitud nimistule uus perearst.

See nädal tõi teate perearstikonkursi nurjumisest Haapsalus, kokku on terviseametil hetkel käimas seitse perearstikonkurssi. Kõige lootusetum on olukord Loksal, kus luhtunud on juba kuus konkurssi ehk perearsti pole õnnestunud leida kahe aasta jooksul.

Ehkki konkursside nurjumine on muutunud juba rutiiniks, siis terviseamet ise selles probleemi ei näe.

"Ma ei tea, kas seda saab nimetada probleemiks otseselt, sellepärast et paljudel juhtudel, kus meil on ajutine asendaja, on ta samaväärne perearst, kui et tal oleks nimistu - patsiendid saavad samaväärset abi. Meil ei ole puudu hetkel mitte ühtegi perearsti," rõhutab terviseameti tervishoiuteenuste osakonna õigusnõunik Agne Ojassaar.

Perearstide selts on teist meelt.

"See on pea liiva alla peitmine, kui me ütleme, et meil ei ole probleemi," ütleb perearstide seltsi juhataja Le Vallikivi, lisades, et "tulekahju" on kustutatud juba viimased kümme aastat ehk lahendatud perearstide puudumist asendajate määramisega, mis aga pole jätkusuutlik.

"Terviseamet on ka ise sotsiaalmeediasse postitanud, et kohe oleks vaja ajutise asenduse täitmiseks või nimistukonkursil osalemiseks 20 perearsti. Viimase kümne aasta jooksul on märkamatult vähenenud nimistute arv 20 võrra ehk on nimistuid kokku tõstetud ja kui me räägime maapiirkondadest, siis tegelikult on see probleem täiesti drastiline," loetleb Vallikivi probleeme.

Samuti on paisutatud nimistuid suuremaks. See omakorda viib perearste ülekoormuse ja lõpuks läbipõlemiseni. Ka see paneb järjest uusi perearste oma nimistust loobuma.

Vallikivi ütleb, et konkreetseid piirkondi välja tuua on väga raske, sest olukord võib muutuda vaid mõne kuuga, kuivõrd seaduse järgi piisab, kui perearst teatab pool aastat oma kavatsusest ette. Kõik loobujad pole sugugi pensioniealised.

"Räägime näiteks Jõgevamaast, kus oleks vaja kohe kolme perearsti või räägime näiteks Valgast, kus on praktiliselt kõik nimistud üle piirsuuruse ja arstid on praktiliselt pensioniealised," loetleb Vallikivi, lisades, et Pärnumaal oleks kohe vaja kolme perearsti ning Hiiumaal on kümne aasta perspektiivis kõik perearstid pensioniealised.

Terviseametis arvamuste paljusus

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo lisas tagantjärele, et seisukoht, nagu perearstide leidmine poleks nende jaoks probleem, pole siiski ühene.

"Terviseamet näeb luhtunud konkurssides kindlasti juba ainuüksi regionaalse arengu seisukohalt probleemi, sest perearstide leidmise raskused näitavad ka nende piirkondade konkurentsivõime vähenemist. Olemasolev korraldus ja perearstide motivatsioonipakett vajab muutmist," leiab Jürilo.

Pikemaajalist lahendust loodetakse perearstide pealekasvust. Viimased kaks aastat on Tartu Ülikooli perearsti residentuuri soovinud astuda rekordarv meditsiinitudengeid, kuid residentuur kestab neli aastat ehk järelkasvu niipea tööturule ei tule.

Samuti ei köida noori perearste töökohad perifeerias. Üksnes Tartus, kus ülikool asub, ja mööndustega ka Tallinnas pole nimistute täitmisega probleemi. Mida enam suurematest linnadest väljapoole, seda trööstitumaks aga pilt läheb.

Terviseameti hinnangul ei pruugi ka ülikooli pealekasv leevendust tuua, sest noored arstid tahavad vaheldust ja liikuvat tööd, mida perearsti praksis ei võimalda.

"Isegi kui nad valivad selle peremeditsiini residentuuri, siis see ei kohusta neid hiljem asuma tööle nimistuga perearstina. Nad võivad töötada kellegi teise nimistu juures n-ö abiarstina või käia asendamas - need valikuvõimalused on suured. Isegi kõik need, kes lähevad residentuuri, nad ei asu tööle nimistuga perearstina - see ongi kõige suurem probleem," tõdeb Agne Ojassaar.

Perearstide selts näeb üht lahendust maa- ja linnapiirkondade perearstiabile erineva rahastusmudeli kehtestamises.

"Me peame tõhustama maapiirkondade perearstiabi subsideerimist-rahastamist. Me ei saa lajatada kõigile ühe puuga: see, kui sul on mugav ja käepärane arstiabi suuremates linnades, on üks asi, aga teine asi on maapiirkondades, kus kõik muud sidusteenused, ka perearstiabi on halva kättesaadavusega, ja me ütleme, et need on võrdsed töötingimused arsti jaoks ja eeldame, et siis, kui otsitakse arsti Häädemeestele või Jõgevale, siis selle peale tõuseb kätemeri. Noh, nagu me näeme juba kümme aastat, siis ei tõuse see kätemeri," ütleb Vallikivi.

Samuti soovivad perearstid paremat koostööd riigiga, mis peaks algama ühemõttelisest probleemi tunnistamisest.