Eelmisel aastal osutati haigekassa andmetel haiglatele helikopteriveoteenust 176 tundi ja sellele kulus 541 654 eurot. 2017. aastal lennati 219 tundi ja sellele kulus väiksema tunnihinna tõttu 233 480 eurot.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov rääkis ERR-ile, et nende keskus vajab helikopteriteenust umbes 110 korral aastas. Varasematel aastatel on see arv ulatunud ka 140 ringi, kuid viimastel aastatel on olukord enam-vähem stabiliseerunud. Popovi sõnul on selline lendude arv praeguseid teenusevõimalusi arvestades optimaalne.

Helikopterilennud on vajalikud, et osutada võimalikult kiirelt kõrgema astme ravi neile, kellel seda kohapeal võimalik saada ei ole. Helikopterit kasutades jõuab patsient haiglasse poole tunniga, ütles Popov.

Peamisteks kohtadeks, kuhu helikopter lendab ja kust patsiente tuuakse, on Popovi sõnul Kuressaare haigla ja Hiiumaa haigla. Nende näol on tegemist üldhaiglatega, kus toimub patsiendi seisundi esmane stabiliseerimine. Keskhaigla või piirkondliku haigla tasemel meditsiiniteenuseid üldhaiglates osutada ei saa.

"Kui toome patsiendi regionaalhaiglasse, tähendab see seda, et patsient tuleb kõrgema etapi haiglasse, sest kohapeal selline abi ei ole võimalik. Me ei räägi ainult ühest tippspetsialistist, kes võib-olla võiks sel hetkel saarel juhuslikult olla ja saaks aidata. See eeldab, et see on terve süsteem, mida paraku ei ole võimalik tuua saarele väiksesse üldhaiglasse," rääkis Popov.

Raviks vajaliku süsteemi alla kuuluvad ka infrastruktuur, spetsiaalne meditsiiniline varustus ja kvalifitseeritud personal.

Kõrgema etapi ravi vajatakse erinevatel põhjustel, kuid aja jooksul on kaebuste esikolmik välja joonistunud.

"Number üks on ikkagi äge koronaarsündroom, see on siis südamelihaseinfarkt. Ka statistika näitab, et see on tegelikult probleem number üks maailmas üldse, ja Eestis ka, ja selliseid patsiente on kõige rohkem," ütles Popov ja lisas, et sagedased on ka rasked infektsioonid ja traumad.

Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm ütles, et sel aastal on Hiiumaa haigla helikopteri meditsiinilist transporti vajanud 21 korral. Eelmisel aastal vajati kogu aasta peale helikopteri abi 44 korral.

"Helikopterit ei kutsuta kunagi kergekäeliselt, alati on selleks väga suur vajadus, et patsient saaks võimalikult kiiresti parimat võimalikku ravi," rääkis Tamm ja lisas, et helikopteritranspordi vajalikkuse üle otsustab patsiendi ravi- või valvearst.

Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli ütles, et viimastel aastatel on nad helikopterit vajanud umbes 50-60 korda aastas ja põhjusteks on olnud näiteks südame- ja veresoonkonnahaigused, neuroloogilised haigused, rasked traumad ja vastsündinud.

Eestis meditsiinilise transpordi eesmärgil kasutatavad helikopterid kuuluvad politsei- ja piirivalveameti lennusalgale. Teenuse eest tasub neile haigekassa ja hinda arvestatakse tundide järgi.

Haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialist Vivika Tamra rääkis, et alates 2018. aastast, mil hinnad üle vaadati ja kaasajastati, on tunnihinnaks 3177 eurot. Varem oli see aga 1083 eurot.

Projekt Kopter

Tulevikus tahetakse helikopteritransporti pakkuda ka liiklusõnnetuste abistamiseks.

"Kui räägime meie tulevikuperspektiividest, siis praegu arutame riigiga ja põhimõtteliselt käivad juba konkreetsed ettevalmistused selleks, et alustada sellise projektiga, mida kutsume projekt Kopter," rääkis Popov.

Ta täpsustas, et projektikohaselt sõidaks reanimobiilibrigaad Tallinna lennujaama ja liiguks sealt helikopteriga liiklusõnnetuse sündmuspaika, mis asub Tallinnast 70-110 kilomeetri raadiuses. Väiksem vahemaa ei tasuks end ära, sest siis jõuaks brigaadiautoga kohale kas sama kiiresti või isegi kiiremini.

"See on selline pilootprojekt esialgu. Et me vaatame, kuidas ta sujub, kui palju ta ajavõitu reaalselt toob, kui palju selliseid haigeid on. Me prognostiliselt võime oletada, et nende patsientide arv aastas võib olla umbes 10-15, aga aeg näitab," rääkis Popov ja lisas, et projektiga loodetakse alustada hiljemalt järgmise aasta alguses.