Prokuratuur lõpetas oportuniteediga Viru pataljoni sõdurite peksu menetluse ({{commentsTotal}})

Vahipataljoni sõduri baaskursuse lõpetamine.
Vahipataljoni sõduri baaskursuse lõpetamine. Autor/allikas: Karl Jakob Toplaan

Prokuratuur lõpetas oportuniteediga menetluse Viru jalaväepataljoni viie kaitseväelase suhtes, kes ründasid veebruaris üht oma kaasajateenijat.

"Võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, lõpetas prokuratuur viie kahtlustatava suhtes menetluse oportuniteediga avaliku menetlushuvi puudumise tõttu," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova teisipäeval ERR-ile.

"Õiguskaitseorganite esmaseks eesmärgiks ei ole mitte konkreetsel juhul mõistetava karistuse raskus, vaid samalaadsete juhtumite vältimine tulevikus. Muuhulgas võetakse arvesse ka seda, et kahtlustatavad olid varem kriminaalkorras karistamata ning kohtumisel prokuröriga väljendasid oma kahetsust," selgitas Filippova.

Kahtlustatavatele oli lõpetamisel pandud kohustuseks viie kuu jooksul teha 80 tundi üldkasulikku tööd. Tänaseks on kaks noormeest viiest täitnud oma kohustused täielikult, kolm ülejäänut jätkavad neile pandud kohustuste täitmist, lisas prokuratuuri esindaja.

Viru jalaväepataljonis veebruaris toimunud vahejuhtumis eirasid viis sõdurit korraldust osaleda pataljoni majanduspäeval. Kompanii korrapidaja abi märkusele reageerisid nad ebatsensuursete väljenditega, mille kohta tegi abi ettekande kompanii korrapidajale.

"Korrapidaja pani nad majandustöid tegema ja needsamad viis sõdurit otsustasid kätte maksta omakohtu teel selle teo eest, kuigi korrapidaja abi käitus täiesti määrustikupäraselt ja ei teinud midagi valesti. Ja toimus siis grupiviisiline vägivald öösel magamise ajal selle ettekande teinud sõduri suhtes. Selle pärast tegin ka politseile kuriteoteate," ütles Viru jalaväepataljoni ülem Arno Kruusmann veebruaris ERR-ile.

"Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi 121 lõike 1 alusel ja selle eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse," ütles abiprokurör Sergei Listov.

Viru jalaväepataljoni ülem andis lisaks ka korralduse algatada distsiplinaarjuurdlust, mille alusel võinuks süüdlasi oodata 14-päevane distsiplinaararest.

Kannatanu haiglaravi ei vajanud ja ta jätkas teenistust nii nagu jätkasid ka uurimise all olnud sõdurid.

Nii kannatanu kui ka süüalused sõdurid tulid teenistusse jaanuari alguses.

Konflikti osapoolteks olid eri rahvusest ajateenijad, kuid nii kaitseväe kui ka prokuratuuri kinnitusel pole alust arvata, et tüli tekkis rahvuse pinnal.

"Eesti kaitseväes teenivad Eesti kodanikud, kes tulevad kaitseväkke juba täiskasvanud isiksustena. Oma väljakujunenud suhtumiste, arusaamisega sellest, mis on õige ning mis on vale, tõekspidamiste ning ka käitumismustritega. Kahjuks satub vahest ka ajateenistusse neid isikuid, kelle käitumiskultuur ei käi ühiskonnas kehtivate normidega kokku. Kohatu on spekuleerida vastuvõetamatu käitumise ning rahvusliku tausta seoste üle," seisis kaitseväe kodulehel.

"Konflikt on tekkinud kättemaksu motiivil ja mitte midagi ei seosta sellega, et konflikt on tekkinud rahvuste pinnal," ütles abiprokurör Sergei Listov.

"Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et viis kaitseväelast kättemaksu motiivil kasutasid füüsilist vägivalda enda teenistuskaaslase suhtes. Kannatanule tekitati kerged kehavigastused, isik ei vajanud haiglaravi," ütles Filippova teisipäeval. "Isikutele etteheidetav tegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse," lisas ta.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: