Lääneranna vallas mälestati metsavend Mihkel Havi salga viimast lahingut
Lääneranna vallas Mihkli kalmistul mälestati Mihkel Havi metsavendade salga viimast lahingut, kus salga liikmed hukkusid. Tseremoonia toimus sõjalis-sportlikul patrullvõistlusel Põrgupõhja retk 2019.
Riikliku julgeoleku Läänemaa osakonna siseväelased ründasid Mihkel Havi salga punkrit 23. juunil 1949. Tulevahetuses hukkus kuus metsavenda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Algul arvati, et punkri asukoha reetis salka imbunud julgeoleku informaator. Tegelikult avastati punker pärast poeröövi toimunud jälitustöö käigus.
Tapetud metsavennad jäeti punkriasemele, kust nende säilmed Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvedamisel 2001. aastal Mihkli kalmistule ümber maeti. Hauatähis hukkunud metsavendadele avati kaitseministeeriumi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Põrgupõhja Risti Seltsi koostöös 2012. aastal. 12. juuli mälestustseremoonia korraldavad Eesti Endiste Metsavendade Liit ja Kaitseliidu Pärnumaa malev.
Mihkel Havi oli endine politseinik.
"Ta oli Eesti ajal politseinik ja ka Saksa ajal politseinik. Kõiki politseinikke ja kaisteliitlasi hakati 1944. aastast peale arreteerima Nõukogude võimu poolt ja neid kas Siberisse saatma või ka maha laskma. Need, kes jõudsid õigel aja metsa tulla, need ka läksid, sest ei olnud teist valikud. Kas mets või vangilaager," selgitas ajaloodoktor Mati Mandel.
Havi salga lõpp oli kurb. Nad käisid poodi röövimas, jõid end purju ja nii nad avastati. "See oli lihtsalt paratamatu sel hetkel. Siis oli juba taludele pandud rasked maksud peale, taludest enam süüa ei olnud võimalik saada. Ja muidugi see ka, et mingisugust vabanemist ja muutust ei toimunud. Algul ju loodeti, et algab uus sõda ja metsavennad löövad kaasa Eesti vabastamisel. Ja siis ei jäänudki muud üle, kui valada see kurbus kõik viina sisse."
Tseremoonias osalesid ka Mihkel Havi tütre järeltulijad. Tütrel õnnestus küüditamisest pääseda ja ta oli samuti isaga punkris. Aga mis kasu oli metsavendade liikumisest?
"Nende võitlus ja need lood, mis sellest võitlusest räägiti, toitsid seda juurt, mille peal kasvasid need inimesed, kes taastasid Eesti Vabariigi," rõhutas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born.
Väike väljapanek andis kohapeal ettekujutuse ka metsavendade varustusest.
"Tegu on originaalesemetega. Paljudel fotodel, kus on metsavennad näha, on neil sarnased varustuselemendid. Ja lisaks ka ülekuulamisprotokollid või konfiskeerimisnimekirjad annavad meile täpse viite nende esemete ja relvade kohta, mis neilt ära võeti," rääkis metsavendade vastustuse näituse korraldaja Marek Nisumaa.
Põrgupõhja retke võitsid pärnakad
Neljapäeva hommikul alanud metsavendlusele ning ellujäämisoskustele
pühendatud sõjalis-sportlikul võistluse Põrgupõhja retk 2019 võitis
Kaitseliidu Pärnumaa maleva Aruvälja meeskond, teatas Kaitseliit.
Esikohale tulnud võistkond kuulusid Taavi Tilk, Valdo Hälvin, Janno Lampp
ja Erik Sempelson. Teiseks tuli Pärnumaa maleva Vändra võistkond ja
kolmanda koha pälvis Tallinna maleva Põhja kompanii I meeskond.
Kolmepäevase jõukatsumise pikkus oli linnulennult 85 kilomeetrit, mille
jooksul pidid metsavendade gruppideks kehastunud võistlejad läbima
varjatult Raplamaa vaheldusrikast ja looduskaunist maastiku ning lahendama
trassil erinevaid nupukust ja tiimitööd proovilepanevaid ülesandeid.
Tänavu kahekümnendat juubelit tähistanud Põrgupõhja retk algas neljapäeva,
11. juuli hommikul Vana Vigala laululava juures ning lõppes, 13. juuli
õhtupoolikul lõpujooksuga Eidaperes Kassivõllimäel.
Põrgupõhja retkel läks rajale kokku kaheksateist neljaliikmelist
võistkonda, mille hulgast katkestas täielikult jõukatsumise neli. Ühe
meeskonnaliikme pidid raja äärde jätma seevastu mitmed võistkonnad.
Põrgupõhja Retk on oma nime saanud metsavendade vastupanuorganisatsiooni
Relvastatud Võitluse Liidu Vigala lähedal asunud punkri järgi. Võistluse
peakorraldaja on MTÜ Põrgupõhja Risti Selts, keda toetavad Kaitseliidu
Rapla, Lääne ja Pärnumaa malevad ning Eesti Endiste Metsavendade Liit, kes
tänavu annab jõukatsumise juubeli puhul esimest korda võitjatele välja ka
Põrgupõhja retke rändkarika.
Toimetaja: Laur Viirand