"Metsavendluse ajaloo uurimine, teadvustamine ja populariseerimine on
tähtis Eesti sõjaajaloo vaates, aga väärib analüüsi ka mitmest teisest vaatepunktist, sealhulgas Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonide uurimise seisukohast. Möönan, et täna puudub metsavendluse ajalugu ja pärandit üldistav käsitlus, napib korralikke uurimusi ja asjassepuutuv allikmaterjal vajab digiteerimist ja süstematiseerimist," vastas Luik riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Leo Kunnase ja Raivo Tamme järelepärimisele.

Metsavendluse ajaloo uurimine on Luige sõnul esmatähtis uurimisteema sõjamuuseumile järgmisteks aastateks sarnaselt viimastel aastatel kestnud Vabadussõja ajaloo projektiga.

"Selleks rakendatakse sõjamuuseumi olemasolevaid töövorme ja -võimeid, nagu näiteks sõjamuuseumi ja Kaitseväe Akadeemia iga-aastaselt korraldatava rahvusvahelise teaduskonverentsi ja selle ettekannetel põhinevat teadusajakirja Eesti sõjaajaloo aastaraamat, mis annavad võimaluse metsavendluse uurimine asetada laiemasse, rahvusvahelisse konteksti. Metsavendluse ajaloo senisest intensiivsemaks uurimiseks ja allikmaterjali süstematiseerimiseks, eesmärgiga koostada Eesti metsavendluse ajaloost koguteos, algatab sõjamuuseum metsavendluse ajaloo uurimise projekti, luues seejuures vastava ülesandega ametikoha," tutvustas Luik kaitseministeeriumi plaane.

Ta lisas, et lisaressursi selleks otstarbeks ning katteallikad leiab kaitseministeerium eelarve plaanimise käigus.

"Täiendavalt märgin, et sõjamuuseum tegeleb järjepidevalt metsavendade matmiskohtade tuvastamise ja ümbermatmisega vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele. Samuti on kaitseministeeriumi eelarvest aastate jooksul toetatud metsavendade ümbermatmisi ja mälestuspaikade korrastamist ja järjepidevalt ka MTÜ-d Eesti Endiste Metsavendade Liit, mis tegeleb metsavendade mälestuste kogumisega, mälestusürituste korraldamisega ning on avanud mitmetes kirikutes kohalikele metsavendadele mälestustahvleid," rääkis kaitseminister Luik.