Ülemkohus: Hollandi riik vastutab osaliselt Srebrenica massimõrva eest
Hollandi ülemkohus jättis reedel tehtud otsusega kehtima varasema kohtuotsuse, mille kohaselt on Hollandi riik osaliselt vastutav 1995. aastal aset leidnud Srebrenica massimõrva eest.
Vastutus tuleneb asjaolust, et Hollandi rahuvalvajate poolt mehitatud ÜRO baasist välja saadetud 350 bosnia meest ja poissi hukati hiljem Bosnia serblaste võitlejate poolt, vahendas Reuters.
Ülemkohus leidis, et Hollandi rahuvalvajad oleks pidanud võimaldama bosnia meestele baasis varjupaika ning mehi serblaste üksustele üle andes lasid rahuvalvajad tekkida olukorral, kus mehi ähvardas väärkohtlemine ja tapmine.
"Hollandi rahuvalvajad tegutsesid ebaseaduslikult 350 meest baasist evakueerides. Nad võtsid nendelt meestelt võimaluse pääseda Bosnia serblaste käest," seisis kohtuotsuses.
Kohtuasja algatasid omal ajal tapetute lähedased, kes on koondunud nime "Srebrenica emad" alla. Samas pole kohtud pannud Hollandi riigile vastutust nende 8000 Srebrenicas ja selle lähedal tapetud moslemi eest, kes ei põgenenud mitte ÜRO baasi juurde, vaid Srebrenica piirkonna metsadesse.
1992.-1995. aastani kestnud Bosnia sõjas otsisid Bosnia moslemid Srebrenicas varjupaika Bosnia serblaste üksuste poolt läbi viidud etnilise puhastuse kampaania eest. 1993. aastal kuulutas ÜRO Srebrenica tsiviilelanike jaoks varjupaigaks, kuid 1995. aasta suvel ei suudetud seda varjupaika enam kaitsta.
Tuhanded Bosnia moslemid põgenesid Srebrenica lähedal olnud ÜRO baasi, kuid Hollandi sõdurid ütlesid neile, et nende turvalisus on tagatud ning andsid nad üle Bosnia serblaste armeele.
Srebrenica massimõrv on Euroopa rängim genotsiidijuhtum pärast Teist maailmasõda.
ÜRO sõjaroimakohus mõistis 2017. aastal selle massimõrva ja muude tegude eest eluks ajaks vangi Bosnia serblaste kunagise väejuhi Ratko Mladici. 2016. aastal mõisteti muuhulgas Srebrenica genotsiidi eest süüdi ka Bosnia serblaste kunagise juhi Radovan Karadzic.
Toimetaja: Laur Viirand