Esindajatekojas 12. juulil vastu võetud rahvuslikus kaitseaktis (NDAA) kutsutakse Pentagoni hindama, kuidas saaks USA tihendada oma koostööd Leedu, Läti ja Eestiga ja uurima, mida need riigid vajavad. Kaitseministeeriumi ametnikud peaksid kaaluma võimalikke tegevusi, et "suurendada USA üksuste rotatsiooni ja kohalolekut", parandada õhukaitset, suurendada luure- ja tuvastusvõimekust ning jälgimist, tõstma merejõudude võimekust ja suurendama ühisõppuste pidamist, teatas väljaanne AirForce magazine.

Kaitseakti selle sätte heakskiitmine ei tähenda täiendavaid rahastusvõimalusi ega vägede paigutamist, kuid panustab Euroopa heidutusmeetmesse (European Deterrence Initiative ), mis tugevdab Ühendriikide kohalolekut Ida-Euroopas. Samas nõutakse aasta pärast sätte jõustumist uuringu läbiviimist, mis näitaks meetmete tõhusust, selgitas väljaanne.

Esindajatekoja saadikud leidsid, et USA kaitseministeerium peaks rohkem keskenduma Balti riikidele, kuna need on "iseäranis haavatavad Venemaa üha kasvavast agressiivsusest", mida näitavad püüdlused NATO-t nõrgendada, Krimmi annekteerimine Ukrainalt ja rahvusvaheliste lepingute rikkumine.

"Ühendriigid peavad juhtima strateegia koostamist, kuidas suurendada Leedu, Läti ja Eesti, NATO liitlaste ja nende regionaalsete partnerite ühist võimekust hoida ära Venemaa agressioon Balti regioonis. Eriti tuleks keskenduda Balti riikide koostegutsemisvõimele ja sõjalisele valmisolekule, mis tugevdaks nende vastupidavust," öeldakse aktis.

Demokraatide enamusega Esindajatekoda võttis rahvusliku kaitseakti (NDAA) 12. juulil vastu häältega 220 - 197, mis näitab, et hääletus läks parteijooni pidi, tõdes USA õhuväe väljaanne AirForce magazine. Akt läheb nüüd vabariiklaste domineeritavasse Senatisse, mis peab selle muutma vastuvõetavaks mõlemale parteile.