Pentagoni 2020. aasta kaitse-eelarve kava keskendub Hiinale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Donald Trump Valgest Majast Pentagoni suundumas.
President Donald Trump Valgest Majast Pentagoni suundumas. Autor/allikas: RS/MPI/Capital Pictures/SCANPIX

Pentagoni 2020. aasta kaitse-eelarve ettepanek keskendub peamiselt Hiinale, kuigi USA presidendi sõnavõttudes on peamine julgeolekuoht immigratsioon lõunapiiril.

USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan võttis Pentagoni ettepaneku kokku kolme sõnaga: "Hiina, Hiina, Hiina."

USA peab jätkuvalt mitut väiksemat sõda islamiäärmuslaste vastu ja Venemaa on jätkuvalt tõsine mureallikas, kuid Shanahan üritab suunata sõjaväe põhitähelepanu tema hinnangul suuremale julgeolekuprobleemile, milleks on kiirelt kasvav Hiina sõjavägi.

Samas konkureerib see kitsamate ja vahetumate probleemidega, näiteks president Donald Trumpi püüdlused kasutada sõjaväge piirimüüri ehitamiseks.

Shanahan esitles 2020. aasta ettepanekut neljapäeval senati relvateenistuste komisjonile ning ka sel istungil keskendusid poliitikud ennekõike küsimusele, kuidas saab kasutada sõjaväe raha piirimüüri ehitamiseks. Tagaplaanile jäid nii Hiina, Venemaa, Põhja-Korea kui ka sõda Süürias.

Kuigi Hiinale vastu seismise eesmärgiga kaitse-eelarveid on koostanud paljud hiljutised USA kaitseministrid, siis Shanahan peab Hiina kasvavat sõjalist jõudu aina kiiremat tegutsemist vajavaks probleemiks. 

"Oleme seda probleemi eiranud liiga kaua," ütles Shanahan ühele senaatorile.

"Hiina kaasajastab oma sõjaväge, süstemaatiliselt varastab teadust ja tehnoloogiat ning otsib sõjaväe ja tsiviilvaldkonna ühitamise kaudu sõjalist eelist," kirjutas Shanahan komisjonile istungi eel.

Pentagon tahab 2020. aastal kulutada 718 miljardit dollarit ja osa rahast on mõeldud Hiina sõjalise hoo pidurdamiseks.

Näiteks küsis Pentagon tuumarelvade tarbeks 25 miljardit dollarit. Rahaga tahetakse püsida eespool Hiina tuumaarsenalist, mis on USA omast palju väiksem, kuid suureneb.

Shanahani sõnul on Hiina arendamas tuumavõimega kaugmaapommitajat, mis eduka teostumise puhul lubab Hiinal liituda USA ja Venemaaga, kel on seni ainsana õhu-, maa- ja merepõhised tuumarelvad.

Shanahan tõi välja mitu valdkonda, kus Hiina on edasi liikunud: ülihelikiirusel lendavad raketid, mille eest USA end eriti kaitsta ei suuda; lennud kosmosesse ja muud kosmosega seotud algatused, mis lubaksid Hiinal sõdida ka kosmoses; USA ja selle liitlaste tehnoloogia süstemaatiline varastamine; Lõuna-Hiina mere militariseerimine.

Mõnede analüütikute hinnangul napib USA-l Hiinaga konkureerimiseks efektiivseid strateegiaid. Mõned aga arvavad, et Shanahan ja Pentagon puhuvad Hiina ohtu tegelikkusest suuremaks.

"Tõesti arvan, et tasuks küsida, mis täpselt on Hiina käitumises nii ähvardavat," küsis Cato instituudi kaitse- ja välispoliitika uuringute osakonna asepresident Christopher Preble.

Preble'i hinnangul on Hiina tõepoolest julgeolekuprobleem, kaasa arvatud Lõuna-Hiina merel, kuid kahtleb, kas USA sõjavägi on see institutsioon, mis suudab kõige paremini tegeleda mittesõjaliste probleemidega nagu küberrünnakud USA kommertsvõrkudele.

Preble'i hinnangul pole Hiinaga võistlemise keskmes sõjaline mõõde. "Ma jätkuvalt ei usu, et ohu iseloom on päris nii tõsine nagu meile [Pentagonist] räägitakse... Nad kipuvad tänapäevast ohtu liialdama."

Samas tõestab Hiinast lähtuva ohu tõsiseltvõtmist see, et USA kulutab miljardeid lisadollareid kosmosetehnoloogiatele, näiteks oma satelliitide kaitsmiseks, ning ülehelikiirusel rakettidele.

Lisaks selgitab see otsust saata lennukikandja USS Harry Truman enneaegselt erru. Nimelt peavad USA strateegid seda vähem oluliseks osaks relvakonfliktis Hiinaga.

Hiina eest hoiatavad ka USA väejuhid.

USA Aafrika väejuhatuse juht kindral Thomas Waldhauser ütles veebruaris, et Peking ärgitas eelmisel sügisel kümneid Aafrika riikide juhte kaaluma miljardite väärtuses Hiina laene ja grante. Ta lisas, et Hiina ehitab Aafrikasse ka tuhandete kilomeetrite jagu raudteid, mis on enamjaolt seotud Hiina loodusvarade kaevetöödega.

USA Euroopa vägede juht kindral Curtis Scaparotti ütles eelmisel nädalal kongressile, et Hiina tegutseb aina enam ka Euroopas: "Hiina üritab kinnistada ligipääsu strateegiliselt tähtsatele geograafilistele paikadele ja majandussektoritele läbi rahalise osaluse sadamates, lennufirmades, hotellides ja kommunaalteenustes ning on samal ajal kapitali allikas majandusraskustes Euroopa riikidele."

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: