Raport annab ülevaate NATO vajalikest sammudest Balti riikide kaitsmisel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

NATO üksuste kohaletoomine konflikti korral Balti riikidesse on edu suhtes üks kriitilisemaid küsimusi. USA tankid ja soomukid on saabunud tänavu oktoobris Leedusse Pabrade baasi lähedasse rongijaama.
NATO üksuste kohaletoomine konflikti korral Balti riikidesse on edu suhtes üks kriitilisemaid küsimusi. USA tankid ja soomukid on saabunud tänavu oktoobris Leedusse Pabrade baasi lähedasse rongijaama. Autor/allikas: AFP / Scanpix

Ameerika Ühendriikidel on Eesti, Läti ja Leedu kaitsmisel võimaliku Venemaa rünnaku korral keskne roll ning ainult USA suudab ületada vägede kiire kohaletoomise, koostegutsemisvõime ja valmisoleku küsimused, mis NATO Euroopa liitlaste jaoks on siiani lahendamata, tõdetakse USA mõttekoja The Jamestown Foundation avaldatud raportis.

Ülevaates, mis kannab pealkirja "Kuidas kaitsta Balti riike", vaadeldakse võimalusi kolmes väikeriigis piisava heidutuse ülesehitamiseks ning selle ebaõnnestumisel vajaliku sõjategevuse korraldamiseks, et ründaja Eestist, Lätist ja Leedust välja tõrjuda.

Seni ei ole USA teinud piisavalt, et tugevdada heidutust ja kaitset NATO idatiival või ergutada sealseid liitlasi oma kaitset tugevdama nagu kutsuti üles USA rahvusliku julgeoleku strateegias 2017. aastal, märgib raporti autor Richard D. Hooker. Eelmisel aastal andsid Ameerika Ühendriigid kolm korda rohkem rahalist abi Rwandale kui ühelegi Balti riigile. Praktiliselt mitte midagi USA poolt Euroopa heidutusalgatusele eraldatud 15 miljardist dollarist ei jõudnud Balti riikidele. NATO idatiiva kaitse võib olla rahvusliku julgeoleku üks kõige pakilisemaid küsimusi, leiab raporti koostaja.

Ameerika Ühendriigid võiks näiteks Balti riikide tugevdamiseks anda neile üle praegu ladustatud soomustehnikat, sealhulgas ka M1A1 tanke sarnaselt sellega, kuidas USA kinkis Marokole 162 tanki, lisas Hooker.

Samas kutsutakse raportis ka Balti riike ise oma kaitsesse rohkem panustama.

Sõja korral tuleb Kaliningrad neutraliseerida

Raportis esitatud võimaliku Venemaa rünnakuga vallanduva konventsionaalse sõja stsenaariumi kohaselt vajab Moskva pealetungi alustamiseks seitset kuni kümmet päeva. Samas märgitakse mitmetele varasematele hinnangutele viidates, et Vene üksused vajavad ainult mõnda päeva, et kolm riiki vallutada.

Siiski toob raport välja Eesti kaitsmise puhul võimaluse, et Narva suunast lähtuvad vaenlase väed on võimalik peatada Rakvere joonel, lõuna poolt sisenevad üksused Tartu lähistel. "Idapoolsed alad võidakse kaotada, kuid pealinna hoidmine on tõenäoline," öeldakse ülevaates Eesti kohta.

Ettekandes rõhutatakse rünnakule eelnevate kaitse- ja heidutustegevuste olulisust ning kirjeldatakse, millised Euroopas asuvad USA üksused tuleks Balti riikidesse tuua.

Raportis väljatootdud stsenaariumi kohaselt peaksid NATO jõud hiljemalt 14. päevaks pärast lahingutegevuse algust suutma hävitada Venemaa Kaliningradi oblastis paiknevad õhutõrjevõimekuse, misjärel suudavad liitlased ära kasutada oma üleoleku õhus ja alustada laialdaselt oma üksuste toomist piirkonda. Poola ja USA üksused peavad tungima enklaavi kohe konflikti alguses, märgitakse ettekandes.

Kaliningradi hõivamise järel peaksid alliansi väed saavutama ülekaalu ka Läänemerel, kust suudetakse Vene Balti laevastiku sõjalaevad Peterburi tõrjuda.

Rünnaku ärahoidmine on tagasilöömisest odavam

Raporti kohaselt tuleks esmajärjekorras arendada Balti riikide enda kaitsevõimekust, kuid samal ajal parandada ka liitlaste täiendavate jõudude kohaletoomise kiirust ja kvaliteeti. Selleks on vaja koostada kõikehõlmav tegevuskava ning tagada sellele USA ja NATO toetust. Heidutuseks vajalike ettevalmistuste kulukus ei ole nii suur, eriti arvestades NATO suurt rikkust, leiab raporti autor, lisades, et alternatiiv sellele on märksa kurjakuulutavam.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: