USA kongressi esindajatekoda võttis vastu neli Venemaaga seotud seadust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1552445700000 | amCalendar}}
USA kongressi hoone Washingtonis.
USA kongressi hoone Washingtonis. Autor/allikas: SCANPIX / AP

USA kongressi esindajatekoda võttis teisipäeval vastu neli Venemaaga seotud seadust, nõudes vastutust korruptsiooni, inimõigusrikkumiste ja agressiooni eest.

Seadused nõuavad vastutust Vene opositsiooniliidri Boris Nemtsovi tapmise eest, keelavad tunnustamast Venemaa suveräänsust Krimmi üle, kutsuvad uurima Vene presidendi Vladimir Putini rahaasju ja taotlevad hinnangut Venemaa mõjukampaaniatele.

Kõik neli seadust võeti demokraatide kontrolli all olevas esindajatekojas vastu vabariiklaste suure toetusega.

Venemaa agressioonile vastuastumine on kiiresti muutunud uue esindajatekoja tähtsaks välispoliitiliseks prioriteediks. Kriitikute sõnul ei tegutse president Donald Trumpi administratsioon piisavalt, seismaks vastu Venemaa agressioonile ning sestap on kongress kohustatud asjasse sekkuma.

Esindajatekoja väliskomitee esimees demokraat Eliot Engel esitas seaduseelnõu, milles nõutakse sanktsioonide kehtestamist vastuseks prominentse Vene opositsionääri Boris Nemtsovi tapmisele. Nemtsov lasti maha 2015. aasta 27. veebruaril, kui ta jalutas Kremli lähedal sillal.

Kuigi viis meest on Nemtsovi tapmises süüdi mõistetud ja vangi pandud, ütlevad tema toetajad, et tõelisi süüdlasi ei ole veel vastutusele võetud.

Trumpi administratsiooni on ka korduvalt kritseeritud soovimatuse pärast taunida inimõiguste olukorda Venemaal ning tegevust Süürias, Ukrainas ja mujal.

"Kaitsmaks meie riiklikku julgeolekut ja meie demokraatiat, on tähtis, et me uurime ja paljastame Vene presidendi finantsvõrgustikud ja lõikame läbi meie riigi vastu suunatud kuritegelike rünnakute eabseadusliku rahastamise," ütles Florida demokraat Val Demings.

Demings ja New Yorgi vabariiklane Elise Stefanik esitasid seaduseelnõu Putini finantsvõrgustike uurimiseks.

"See seaduseelnõu on tähtis samm kindlustamaks meie valimiste julgeolekut ja hoidmaks demokraatiat kogu maailmas," ütles Stefnik avalduses.

Kreml: USA eelnõu "Putini sissetulekutest" mõjub halvasti kahepoolsetele suhetele

USA kongressi esindajatekojas heaks kiidetud eelnõude pakett, sh eelnõu, mis kohustab USA luurekoordinaatorit (DNI) esitama ettekannet Vene presidendi Vladimir Putini sissetulekute kohta, on veneviha ilming ning kahjustab Vene-USA suhteid, teatas Kreml kolmapäeval. 

"Sedalaadi eelnõud võivad mõjuda vaid halvasti (kahepoolstele suhetele). See on ebasõbraliku paadunud veneviha suundumuse jätk. See on tundepinge kruvimise jätkamine," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanikele. 

"Praegu ei oota me USA seaduseandjatelt mingeid kaineid hinnanguid, sest nad on tunnete vangid, kes ei anna endale võimalust olukorda kainelt hinnata, näidata üles mingitki poliitilist tahet, astuda samme, mis meie seisukohast vastaksid kahe riigi huvidele," ütles pressisekretär.

Tema sõnul "iga asjatundja, kes veidigi tunneb USA lähiajalugu, ennustab hõlpsasti, et presidendivalimiste lähenedes veneviha määr vaid kasvab".

Peskov märkis, et "veneviha on kahjuks Ühendriikides alati kasutatud valimispropaganda vahendina".

Ühendriikide sanktsioonipoliitika kohta kostis Peskov, et "see pole meie mure ja peavalu. Need on USA siseprotsessid".

Pompeo: Venemaa survestab Ukrainat energiaressurssidega

USA välisminister Mike Pompeo süüdistas teisipäeval Venemaad Ukraina poliitilises survestamises energeetika kaudu.

"Venemaa kasutab gaasijuhtmeid, et avaldada Ukrainale survet, poliitilist survet," ütles Pompeo Houstonis energeetikakonverentsil CERAWeek.

Tema sõnul "tungis Venemaa Ukrainasse, et pääseda ligi nafta- ja gaasivarudele". 

"Venemaa jättis Ukraina ilma võimalusest kasutada neid ressursse ja seda taristut iseseisvalt, et varustada oma kodanikkonda energiaga," lausus Ühendriikide välisminister.

Washington ei soovi, et USA Euroopa liitlased sõltuksid Vene gaasist, sõnas Pompeo. "Me ei taha, et meie Euroopa liitlased sõltuks Vene gaasisit, mis tuleb juhtmest Nord Stream-2," ütles ta. 

Välisminister sõnas ka, et Ühendriigid ei taha ka ise sõltuda "Venezuela nafta tarnetest".

USA eelarvekava annaks Ukrainale 250 miljonit julgeolekuabi

USA 2020. aasta kaitse-eelarve eelnõus nähakse ette 250 miljonit dollarit abi Ukrainale riigi julgeoleku ja kaitsevõime parandamiseks, edastas Ukraina saatkond Washingtonis. 

"USA 2020. aasta kaitse-eelarve ametlikus avalikustatud eelnõus nähakse ette 250 miljonit dollarit abi Ukrainale riigi julgeoleku ja kaitsevõime parandamiseks programmi "Ukraina julgeolekuabi algatus" raames," kirjutas saatkond Facebookis kolmapäeva hommikul.

Selle dokumendi kohaselt suunatakse vahendid "Ukraina relvajõudude ja julgeolekujõudude toetuseks, et asendada ükskõik milline relvastus või riigikaitseline kaup, mille USA on juba Ukrainale võimaldanud".

Saatkond rõhutas, et mullusega võrreldes suureneb sõjaline abi Ukrainale poolesaja miljoni dollari võrra.

Märgitakse, et eelarve peab läbima menetluse USA kongressis, mis võib seda muuta ja täiendada, seepärast selguvad selgub tegeliku abi suurus alles pärast menetlust.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: AP/Interfax/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: