NATO seob suhted Venemaaga selle seisukohtade muutumisega ({{commentsTotal}})

{{1552561560000 | amCalendar}}
NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Autor/allikas: EPA/Scanpix

Ukraina sündmustega 2014. aastal alanud Venemaa õõnestav käitumine kestis ka 2018. aastal, seisis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi aastaaruandes.

"Brüsseli tippkohtumisel kinnitasid NATO liikmesriikide juhid, et NATO-Vene suhete iseloom on seotud selgete ja asjalike muutustega selle riigi tegevuses, et ta hakkaks austama rahvusvahelist õigust ja näitama üles vastutustunnet," seisis dokumendis.

Aastaraportis heidetakse Venemaale ette "Salisbury vahejuhtumit märtsis 2018, häkkerirünnakut Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni vastu oktoobris, Ukraina sõjalaevade ründamist Kertši väinas ja keskmaa tuumarelvade lepingu rikkumist raketiga 9М729".

NATO Vene-poliitika jääb endiselt rajanema heidutusel ja läbirääkimistel, rõhutatakse dokumendis.

"NATO jääb kindlale seisukohale, mis rajaneb kahesel lähenemisel, ühendab ühelt poolt heidutust ja kindlat kaitset, teisalt eesmärgipärast ja sisukat ajutist suhtlust Venemaaga," seisis ettekandes.

Märgitakse, et suhtlus toimub peamiselt Vene-NATO nõukogus ja kõrgeimate sõjaväeliste juhtide kohtumistel.

"NATO on meelestatud otsustavalt hoolitsema selle eest, et see kanal jääks avatuks ja toimivaks, sealhulgas kriisi puhuks," rõhutati aastaraportis.

Kaitsekulutuste eesmärki täitis mullu seitse NATO riiki

NATO 29 liikmesriigist seitse täitsid mullu allianssi kaitsekulutuste eesmärki, selgus neljapäeval alliansi aastaraportist. 

Lisaks Ühendriikidele täitsid eesmärki kulutada riigikaitsele sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaks protsenti veel Eesti, Läti, Leedu, Poola, Kreeka ja Ühendkuningriik.

Seitsmenda NATO Euroopa liikmesriigina jõudis kahe protsendi eesmärgile lähedale Rumeenia, kelle kaitsekulutused olid mullu 1,92 protsenti SKP-st. 

Raportist selgus ka, et enamik NATO liitlasi on kulutab kaitse-eelarves nõutud 20 protsenti relvastuse kaasajastamisele. 

Kuigi NATO riigid lubasid täita kaheprotsendist eesmärki alles 2024. aastaks, on nende suutmatus jõuda eesmärgile lähemale vihastanud USA president Donald Trumpi, kes on ähvardanud alliansist lahkuda, kui liitlased Euroopas kaitsesse rohkem ei panusta.

Eriti suure kriitika osaks on saanud Saksamaa, mis tõstis mullu kaitsekulutusi viie miljardi dollari võrra 50 miljardi dollarini, kuid majanduskasvu tõttu jäid kulutused SKP suhtes 1,23 protsendi juures stabiilseks.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles jaanuaris, et Trumpi sage kriitika on viinud liitlasriike kaitsekulutusi tõstma.

Stoltenberg on sageli märkinud, et NATO kaitsekulutused on üldiselt kasvuteel ja 2020. aasta lõpuks on kulutused võrreldes 2016. aastaga, kui Trump presidendiks valiti, kasvanud 100 miljardi dollari võrra.

"Me seisame vastamisi paradoksiga. Ajal kui mõned seavad küsimärgi alla transatlantilise sideme tugevuse, teeme me tegelikult rohkem ja rohkemates kohtades kui kunagi varem," lausus peasekretär Brüsselis NATO peakorteris alliansi aastaraportit tutvustades. 

Liitlased annavad jätkuvalt väärtusliku panuse NATO operatsioonidesse, missioonidesse ja muudesse tegevustesse, seisis raportis. Stoltenberg märkis, et üle "20 000 sõduri teenib Afganistanis, Iraagis, Kosovos, Balti riikides ja Poolas" NATO missioonidel. 

Norra ekspeaminister tervitas Berliini samme kaitse-eelarve suurendamise suunas, kuid kutsus Saksa valitsust oma jõupingutusi kahekordistama. 

"Saksamaa on pärast aastaid kestnud kaitsekulutuste kärpimist alustanud nende tõstmist ja lisanud kaitse-eelarvesse olulise rahasumma," ütles Stoltenberg.

"Aga ma ootan rohkemat. Ma ootan edasist tõusu ja Saksamaa on teinud selgeks, et kavatseb jätkata kaitsekulutuste suurendamist," sõnas ta. 

USA kaitsekulutused olid mullu 700 miljardi dollari juures kaugelt kõrgemad ülejäänud alliansist. NATO Euroopa liitlased kulutasid kaitsele mullu kokku 280 miljardit dollarit.

Veebruaris avaldatud Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) uuringust nähtus, et Euroopa riikidel jäi mullu eesmärgist kokku puudu 102 miljardit dollarit.

IISS-i teatel pidanuks NATO liitlased Euroopas eesmärgi täitmiseks suurendama kulutusi 38 protsendi võrra.

Stoltenberg ütles neljapäeval ka, et võtab vastu USA esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi kutse esineda aprilli algul Washingtonis NATO välisministrite kohtumise kõrvalt alliansi asutamise 70. aastapäeva puhul kõnega kongressi kahe koja ühisistungil. 

Stoltenberg kinnitas Ukraina väljavaateid kunagi NATO-sse pääseda

Stoltenberg kinnitas oma neljapäeval avalikustatud aastaaruandes toetust Ukraina väljavaadetele saada NATO liikmeks.

Ettekande osas "NATO avatud uksed" öeldi muu seas, et "Ukraina NATO-sse pürgimise valguses toetavad alliansi liikmesriigid Bukaresti ja järgnevate tippkohtumiste otsuseid".

Stoltenberg: Gruusia jõuab NATO-sse astumisele üha lähemale

NATO toetab Gruusiat selle liitumispüüdlustes ja arvustab Venemaad Gruusia separatistlike piirkondade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse toetamise eest, sõnas NATO peasekretär. 

"Gruusia liigub NATO liikmeks saamisele järjest lähemale. Tervitame Gruusia reforme ja pingutusi oma riigikaitse kaasajastamisel... Gruusia on väga hinnaline partner," ütles peasekretär Brüsselis NATO peakorteris pressikonverentsil alliansi aastaraportit tutvustades.

"NATO osutab Gruusiale märkimisväärset abi, toetades selle iseseisvust ja terviklikkuse taastamist ning õigust kaitsta kõiki oma kodanikke ... Me näeme, et Venemaa rikub Gruusia terviklikkust, sh tunnustades Lõuna-Ossetia ja Abhaasia mässulisi vabariike," ütles Stoltenberg.

Stoltenberg: Brexit suurendab NATO tähtsust

Stoltenberg ütles neljapäeval, et Brexit ei too muutust suhetes Suurbritanniaga, vaid selle tulemusena muutub NATO Euroopa suhetes Suurbritannia ja USA-ga veelgi tähtsamaks.

"Mitte NATO ei pea tegema järeldusi Brexiti osas. Võin isegi öelda, et Brexit muudab Ühendkuningriigi suhteid Euroopa Liiduga, kuid Brexit ei muuda Ühendkuningriigi suhteid NATO-ga," ütles ta esitledes oma aastaaruannet.

"Brexit muudab NATO vaid veelgi tähtsamaks platvormiks Euroopa ja Põhja-Ameerikaga kokku hoidmiseks. Nii et ma olen täiesti kindel, et Ühendkuningriik jääb ustavaks liitlaseks, sõltumata, mis saab Brexitist," märkis ta.

Stoltenberg tõi välja, et Suurbritannial on NATO suuruselt teine kaitse-eelarve.

Ta ütles ka, et Brexit ei muuda NATO ja EL-i suhteid tervikuna.

Stoltenberg: NATO aitab küberturvata Euroopa Parlamendi valimisi

Stoltenberg kinnitas, et NATO aitab Euroopa Liidul kaitsta end Euroopa Parlamendi valimiste ajal end küberrünnakute eest.

"Euroopa valimised on tähtsad, EL on tähtis ühendus. Me töötame EL-iga, oleme tõstnud koostöö enneolematule tasemele. Me jätkame koostööd mere- ja küberjulgeoleku ja hübriidohtude osas," ütles peasekretär Brüsselis pressikonverentsil alliansi aastaraportit tutvustades.

EL-i hinnangul tuleb valmistuda Venemaa katseteks sekkuda Euroopa Parlamendi valimistesse.

Brüsseli allikad märgivad, et vaatamata sellele, et Venemaa eitab USA ja muudesse valimistesse sekkumist, on tõsine kartus, et ta püüab suurendada poliitilist mõju, aidates populiste ja euroskeptikuid, kes pooldavad Vene-vastaste sanktsioonide kaotamist.

Brüsseli arvates kujutab suurimat ohtu nn kolmikrünnak: erakondade serverite lahtimuukimine, konfidentsiaalse teabe sihitud lekitamine ja kihutustöö suhtlusvõrgustikes.

Stoltenberg: NATO Afganistani missiooni tulevik sõltub rahukõnelustest

Stoltenberg ütles, et allianssi 15 aastat kestnud Afganistani missiooni tulevik sõltub rahukõnelustest Talibani mässulistega.

Sel nädalal päädisid USA ja Talibani seni kõige pikemad otsekõnelused mõlema poole teatega, et on tehtud edusamme.

USA eriesindaja Zalmay Khalilzadi sõnul saavutati üksmeel "kokkuleppe kavandis", mis hõlmab USA vägede lahkumist ja garantiisid, et Afganistan ei muutu terroristide kantsiks, kui rahulepe sõlmitakse.

"NATO vägede kohalolu taseme tulevik sõltub suurel määral nende läbirääkimiste tulemusest," ütles Stoltenberg ajakirjanikele, tutvustades NATO aastaraportit. "Praegu on liiga vara kõneluste tulemust ennustada," lisas ta.

Afganistanis tegutseb kahe eraldiseisva missiooni raames umbes 14 000 USA sõdurit ning paartuhat NATO ja partnerriikide sõjaväelast. 

USA välisministeerium on öelnud, et kõnelustel Talibaniga keskendutakse neljale omavahel seotud valdkonnale - terrorism, vägede väljaviimine, afgaanidevaheline dialoog ja relvarahu.

Taliban on seni keeldunud Afganistani keskvalitsusega läbi rääkimast. 

Stoltenberg: NATO võtab Huaweiga seotud muredesse tõsiselt

Julgeolekumuresid seoses Huawei rolliga lääneriikide 5G mobiilsidevõrkudes tuleb võtta tõsiselt, kinnitas Stoltenberg.

Stoltenbergi sõnul on 29-liikmeline sõjalispoliitiline allianss alustanud Huawei teemal sisekonsultatsioone.

USA survestab Euroopa riike loobuma Hiina telekomifirma tehnoloogia kasutamisest mobiilsidevõrkude rajamisel, nimetades firmat ohuks Euroopale.

Ühendriigid ja mitu teist lääneriiki on jätnud Huawei kõrvale 5G võrkude rajamise hangetest, viidates firma lähedatele sidemetele Hiina julgeolekuteenistuste ja valitsusega. 

"Osa NATO liitlasi on väljendanud oma muret seoses Huaweiga ja selle rolliga 5G taristu pakkumisel. NATO võtab neid muresid väga tõsiselt," ütles Stoltenberg ajakirjanikele NATO peakorteris alliansi aastaraportit tutvustades. 

"Peame nüüd konsultatsioone selle küsimuse osas, ka mis puudutab 5G võrku investeeringute julgeolekuaspekti," lausus ta.

Saksa kantsler Angela Merkel ütles teisipäeval, et Berliin konsulteerib Huawei tehnoloogia kasutamise üle Washingtoniga.

Varem kirjutas Wall Street Journal, et USA suursaadik ähvardas Berliini luurekoostöö piiramisega, kui viimane kasutab 5G võrkudes Huawei tehnoloogiat.

Hiina telekomihiid on järjekindlalt eitanud, et selle tehnoloogiat saab luureks kasutada.

NATO Euroopa liitlasvägede juhataja USA kindral Curtis Scaparrotti ütles kolmapäeval esindajatekoja relvateenistuste komiteele, et Ühendriigid on mures, et Euroopa liitlaste "telekommunikatsioonialase selgroo ohtusattumise pärast". 

"Mure on eriti suur seoses 5G-ga, mille lairiba- ja andmekogumisvõime on uskumatult suur," lausus kindral. 

Scaparrotti lisas, et kui Euroopa riigid peaksid hakkama kaitsesidesüsteemides Huawei tehnoloogiat kasutama, lõpetaks USA sõjavägi nendega sidepidamise. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: