NATO peasekretär Jens Stoltenberg tänas Eestit julgeolekusse panustamise eest. NATO omakorda on suurendanud oluliselt oma kohalolekut meie piirkonnas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti muresid, näiteks puudulik õhukaitse, ei ole ära unustatud.

"Töö siin NATO-s käib selleks, et meil oleks olemas võimalused ja viisid, kuidas Eesti on kaitstud õhust, kuidas Eesti saab kätte jätkuvägesid kui probleeme peaks olema. See töö jätkub plaanipäraselt, keegi ei ole alla andnud ja protsessid ei ole soikunud," rääkis Kaljulaid.

"Me arutame ka õhukaitse küsimust. Me peame tagama selle, et meil oleks alati piisav ja adekvaatne õhukaitse. Me oleme juba suurendanud oma kohalolekut
Baltimaades ka õhus, näiteks õhturbemissioon, õppuste hulga suurendamine
ja mereline kohalolek. See kõik aitab samuti toime tulla õhust tulenevate väljakutsetega," rääkis Stoltenberg.

Õhtupoolikul kohtus president Kersti Kaljulaid Euroopa Liidu uute juhtidega, tulevase komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja ülemkogu eesistuja Charles Micheliga. Teemadeks oli uus eelarveperiood ja kliimaeesmärkide poole liikumine.

Turupõhiste roheliste investeeringuteni jõudmiseks on oluline võrdne turuolukord.

"Juhul kui EL-i piiril ei rakendata CO₂ maksu kolmandatest riikidest pärit elektrile, siis on päris keeruline näha, et see turuhind reaalselt vastaks ka sellele CO₂ hinnale ehk looks seda õhku sinna vahele, mille põhjal edasi liikuda rohelisemate tehnoloogiate poole. Ka see on hästi oluline meile. Mitte ainult isegi see, milliseks kujunevad EL-i toetusmeetmed, sest milleks toetada, kui tegelikult võiks teha päris palju asju ka turupõhiselt, aga sel juhul ei tohi keegi turgu solkida," rääkis Kaljulaid.