Nõmmelased tõrjuvad arendaja soovi Pääsküla rabametsa elumaju ehitada ({{commentsTotal}})

Vaidlusalune mets.
Vaidlusalune mets. Autor/allikas: erakogu

Nõmme Rännaku puiestee elanikud said juuli alguses kirja osaühingult Dikapro, kes soovis neilt kooskõlastust muuta mitmed Pääsküla rabametsa äärsed kinnistud praeguse metsa- ja pargiala asemel elamumaaks, et sinna maju ehitada. Kohalikele selline plaan ei meeldi ning ka Nõmme linnaosa kinnitas, et ei pea seda põhjendatuks ega sobilikuks.

Pääsküla rabametsas on detailplaneeringut elamute ehitamiseks üritatud algatada juba palju aastaid, kuid Tallinn on sellest korduvalt keeldunud. Kolme aasta eest ületasid uudiskünnise rabametsas tehtud raietööd.

Tänavu 8. juulil saatis osaühing Dikapro, keda esindab Andres Shapura, Lemmiku 50 ja Nugise 19 omanike nimel naaberkinnistute omanikele pöördumise, kus soovis kooskõlastust, et algatada umbes 14,5 hektari suuruse maa-ala kinnistutel muudatus, nii et nende praegune juhtfunktsioon - metsade, parkide ja looduslike haljasalade maa-ala - muutuks elamumaaks.

Muudatus puudutaks kinnistuid aadressiga Lemmiku 44 ja 50, Nugise 19 ja Rännaku puiestee 30, 30a ning 32.

Shapura teatas kirjas, et koostöös maa-ametiga on möödunud aastal läbi viidud ulatuslikud keskkonnauuringud ning sel aastal valminud planeeringuvisioon. Tema sõnul ei ole kinnistutel haljasalasid, parke, mänguväljakuid ega tervisealasid ja seetõttu ei ole need avalikult kasutatavad.

"Mööname, et avalikkusele avatud ja keskkonnasõbraliku ruumi säilitamine ning loomine on kindlasti oluline avalik huvi, mida peab käesoleval juhul arvestama ja kaaluma, kuid selge on see, et see ei kaalu üles kinnistute omanike huvi muuta ca 14,5 ha suurune maa-ala maakasutuse juhtfunktsioon rohealast pereelamute alaks, säilitades piirkonna keskkonnasõbralikkuse, hooldatuse ning turvalisuse, mis on ka üks oluline eeldus üldplaneeringu elluviimisel ja maa-ala avamisel nõmmekatele," teatas kinnistuomanike esindaja.

Linna rohevõrgustiku toimimine tagataks tema sõnul kuni 50 meetri laiuse rohekoridoriga, mis liidaks roheala Pääsküla raba kaitsealaga ühtseks süsteemiks. Võimalikuks peab arendaja ka kergliiklustee rajamist ja selle kõrvale jäävale maa-alale oleks võimalik rajada spordikompleks.

Shapura märkis, et kavandatavad elamud tuleksid 2000 ruutmeetri suurustele kruntidele ja kuni kahe maapealse korrusega. Rajatavad teed, lastemänguväljak ja roheala antaks pärast väljaehitamist tasuta Tallinna linnale.

Kohalikud: metsamaa ostja ei saa eeldada õigust sinna maju ehitada

Rännaku puiestee elanik Even Tudeberg ütles ERR-ile, et püüdlus rabametsa elumaju ehitada on kestnud juba 1990-ndate teisest poolest.

"Seal on kogu aeg olnud metsamaa, rohevöönd. Eemal on prügimägi, siin on veel allikad," kirjeldas ta. "Kui seda metsa vaadata, on see viimane koht, kuhu on mõtet üldse midagi ehitada."

Tudebergi sõnul kardab ta, et kui soisele alale teid rajama ja ehitust ette valmistama hakatakse ning siis peaks tulema majanduslangus, on kogu mets ja fauna rikutud ja arendus jääb pooliku prügimäena seisma.

"Juba kukuvad suured männid, kuna allikad on metsa maha võtmisega läbi lõigatud. Mitmed männid on praegu viltu. Miks on vaja sohu ja prügimäe külje alla ehitada maju, mis selle mõte on?" ei mõistnud ta.

Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige Kadi Alatalu ütles, et kui metsa tahetakse täis ehitada ja maa sihtotstarvet muuta, on see põhimõtteline küsimus.

"Eestis on levinud selline komme, et planeeringuga saab muuta maa sihtotstarvet. Hea küll, on mets, aga teeme uue planeeringu ja võtame selle sihtotstarbe, mis meile sobib, enamasti elamumaa. See on väga kahetsusväärne, sest nii juhtubki, et ehitatakse valedesse kohtadesse ja kahjustatakse loodust või näiteks varasemaid naabreid," selgitas ta.

Alatalu tõi näite, et kui inimene ostab vale paari saapaid, on ta selles ise süüdi ega saa kellelegi teisele näpuga näidata ning täpselt sama lugu on maa puhul - ka metsamaa ostja ei peaks saama eeldada, et tal õnnestub hiljem maa sihtotstarvet muuta.  

"Nõmme on Nõmme sellepärast, et seal on männimetsad. See konkreetne koht Pääsküla raba piiril on säilinud terviklikuna ja nii nagu linnaplaneerimisametist öeldakse, on see puhvertsoon linna ja roheluse vahel. Seda on tingimata vaja hoida," rõhutas Alatalu.

Even Tudeberg saatis Dikapro taotlusele vastuse, et ei kooskõlasta taotlust maa juhtfunktsiooni muuta. Ta tõi välja, et ehkki taotluses soovitakse jätta muljet, nagu tegu oleks vähetähtsa rohealaga ja arendusprojekt rikastaks asumit, siis tegelikult kaasneb roheala elurajooniks muutmisega ümbritsevale keskkonnale negatiivne mõju.

"Uue elamupiirkonna teke tõstaks transpordisurvet nii rohealale, ümberkaudsetele tänavatele kui lõppastmes Vabaduse puiesteele, mis juba käesoleval ajal on tipptundidel äärmiselt koormatud," tõi ta välja.

Samuti juhtis Tudeberg tähelepanu asjaolule, et ala külgneb Pääsküla rabaga ning elamuala ja raba vahele tuleb üldplaneeringu järgi jätta hoonestamata ala. Võimalik elurajoon asuks aga vahetus raba läheduses ja oleks seega üldplaneeringuga vastuolus.

Ka kritiseeris ta osaühingu soovi rajada avalikult kasutatav spordikompleks, sest tema sõnul on avalikus kasutuses oleval rohealal nii lastel kui täiskasvanutel märksa laiemad ja tervislikumad võimalused tegutseda ja puhata.

Nõmme linnaosavalitsus planeeringu muutmist ei toeta

Varasematel aastatel on mitmed Nõmme linnaosa vanemad ja Tallinna linnavõimud kinnitanud, et üldplaneeringu järgi tuleb seda maa-ala säilitada metsa, pargi ja haljasalana ning planeeringut muuta ei ole plaanis.

Ka Nõmme praegune linnaosa vanema asetäitja Kristjan Kuusik ütles ERR-ile, et Nõmme üldplaneeringu kohaselt asuvad Lemmiku 50, Nugise 19 , Rännaku puiestee 30, 30a ja 32 kinnistud rohealal.

"Kinnistuste maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist elamumaaks ei pea Nõmme linnaosa valitsus sobilikuks ja põhjendatuks," kinnitas ta.

Tallinna linnaplaneerimise ameti koordinaator Margit Lokk rääkis, et amet sai taotluse jagada Rännaku puiestee 32 krunt viieks elamumaa sihtotstarbega krundiks üksikelamute rajamiseks ja üheks sotsiaalmaa sihtotstarbega krundiks 2012. aastal.

"Kuna kehtiva Nõmme üldplaneeringu kohaselt on tegemist rohealaga, siis puudub ametil alus selle taotluse menetlemiseks ning amet otsustas selle jätta algatamata. Linnaplaneerimise ameti poolne algatamata jätmise ametlik otsus on tehtud märtsis 2019," ütles ta ja lisas, et Lemmiku ja Nugise tänava kinnistuid see taotlus ei puudutanud.

Algatamata jätmise otsus läks Loki sõnul alles nüüd taotluse esitajale teadmiseks ning linnavalitsusele ei ole linnaplaneerimise amet seda eelnõu veel saatnud.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: