Tuulepark Hiiumaal, paekivimurd Harjumaal, tselluloositehas Tartumaal või mõni muu suurema mõjuga arendus Eestis - niisugused suured arendused tekitavad alati kohalikes vastakaid tundeid, eriti, kui pole selge, mis kasu kogukond saab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valus on küsimus tuuleenergia puhul, sest Eesti loodab juba kümne aasta pärast saada vähemalt poole elektrienergiast taastuvatest allikatest. Uute tuulikute püstitamine võib aga kohaliku vastuseisu tõttu toppama jääda.

"Tuuleparkide puhul võib-olla arendajal äkki on võimalus pakkuda kogukonnale soodsamate tingimustega osalust näiteks selles tuulepargis või karjääride rajamise puhul mingisugused soodustused, et kellelgi tehakse tee korda või makstakse mingi raha näiteks selle eest, et ta peab taluma mingeid asju," selgitas keskkonnaminister Rene Kokk.

Eesti Energia tütarfirma Enefit Green on küsimust lahendanud läbi kohalike omavalitustega koos asutatud mittetulundusühingute, mis loodud kohalikku elu toetama. Ettevõtte juht Aavo Kärmas tunnistab, et see ei ole hea lahendus.

"Ma arvan, et sellisel viisil edasi minna lihtsalt ei ole võimalik. Ma näen, et sellised kokkulepped muutuvad väga pikaajaliseks ja siis paljud omavalitsused ja inimesed, kes seal elavad, tunnevad ennast mitte võrdselt kohelduna," rääkis Kärmas.

Et talumisboonuste andmine on nii öelda hall ala, on märganud ka riik.

"Kokkulepped ei pruugi olla avalikud, nendele on natuke raske ligi saada. Päris kindel ei ole, kuidas näiteks on tagatud erinevate ettevõtete võrdne kohtlemine. Siis on seal mõned tehnilisemad asjad, et kuidas näiteks on tagatud kokkulepete järgimine, millised on tagajärjed, kui neid ei järgita," selgitas rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv.

Rahandusministeerium on tellimas uuringut, et kaardistada, kuidas selliseid kokkuleppeid kõige paremini reguleerida. Variant oleks näiteks ühtse arendusmaksu sisseseadmine, mis laekuks otse valla eelarvesse. Kasutada võib ka muid skeeme. Kärmase sõnul peaks regulatsioon olema piisavalt lihtne ja selge.

"Ma arvan, et kui paljud elanikud, kes täna on näiteks tuulepargi vastu, saaksid väga täpselt aru, mis on see konkreetne reaalne kasu - mõõdame siis eurodes või milles iganes, mida tema vald või tema küla saab ja pikka aega saab ja iga aasta saab -, siis ma usun, et see kindlasti leevendab seda vastuseisu oluliselt," rääkis Kärmas.

Riik plaanib uuringu valmis saada kevadeks ja edasised otsused sünnivad pärast seda.