Siseministeeriumi hinnangul on käeraudade kasutamise kord paigas ({{commentsTotal}})

Käerauad.
Käerauad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Käeraudade kasutamine on turvatöötajate jaoks üsna igapäevane. Nende kasutamiseks annab õiguse seadus, mida siseministeerium ei pea tarvilikuks täpsustada, leides, et turvatöötaja peab iga juhtumi lahendama kaalutlusõiguse põhjal.

Käerauad kuuluvad turvatöötaja erivahendite hulka. Neid kasutades peavad turvatöötajad lähtuma turvaseadusest.

"Turvaseaduse kohaselt on käeraudu lubatud kasutada isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda, rünnata turvatöötajat, sisevalvetöötajat, ohustada teisi isikuid või ennast. Turvatöötaja õigus kasutada käeraudu turvateenuse osutamisel on eraldi reguleeritud turvaseaduses, sest turvatöötaja eesmärk ja ülesanne on tagada tema valveobjekti kuid ka teiste isikute turvalisus ehk tema tegutseb väga eesmärgipäraselt just selles valdkonnas," ütles ERR-ile siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Henry Timberg.

Ka kriminaalmenetluse seaduse kohaselt on Timbergi sõnul igaühel õigus kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isik politseisse toimetamise eesmärgil kinni pidada.

"Seega on tegemist turvatöötaja kaalutlusõigusega ja ta peab lähtuma turvaseaduses sätestatust. Käeraudade kasutamisel peab turvatöötajal aga olema alust arvata, et isik põgeneb või ründab kedagi. Selle kohta eraldi korra väljatöötamine ei oleks mõeldav, sest juhtumid erinevad ning ühese korra sätestamine võib teenuse osutamist pärssida ehk me ei suuda kõiki olukordi ette näha," selgitas Timberg.

Mittevägivaldse isiku kinnipidamisel ei pea Timbergi sõnul käeraudu kasutama. "Samas kui on oht et ta võib põgeneda, siis see õigus on olemas, mis on ka põhjendatud, sest turvatöötaja ei peaks hakkama uuesti taga ajama isikut kelle ta on juba kätte saanud."

Käerauad on turvameestel kasutusel igapäevaselt

"Nende kasutamise eesmärk on vältida füüsilist vastupanu, põgenemist või muud ohtlikku tegevust. Samuti aitab käeraudade kasutamine isiku kinnipidamisel hoida ümbritsevate inimeste turvalisust," rääkis ERR-ile turvafirma G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Turvatöötajatele tehakse käeraudade kasutamiseks tema sõnul eraldi väljaõpe, samuti on G4Sis turvatöötajatele mõeldud juhend, millistes olukordades ja kuidas käeraudu kasutada tohib. "Sama kehtib kõikide erivahendite kasutamise kohta, näiteks gaas," sõnas Raja.

Raja tõdes, et peaaegu iga päev on mõni selline juhtum, kus G4S turvatöötajad peavad õigusrikkuja kinnipidamisel appi võtma käerauad.

"Näiteks kasutavad G4S patrullid käeraudu, kui reageerivad paanikahäire teatele mõnest lõbustusasutusest, kus alkoholijoobes isik rikub korda ja käitub agressiivselt. Kui see korrarikkuja ründab turvatöötajaid või teisi inimesi, siis pannakse ta politsei saabumiseni raudu, et ta ei saaks kellelegi viga teha," kirjaldas Raja.

Kui on poevarguse kahtlus, siis võetakse käerauad tema sõnul appi näiteks juhul kui inimene üritab põgeneda või ründab turvatöötajat. Sel juhul teavitatakse kinnipidamisest ka politseid.

"Käeraudade kasutamine peab alati olema põhjendatud ja lähtuma turvaseadusest," toonitas Raja.

Kohus andis Telliskivi Rimi juhtumis turvatöötajale õiguse

Ajakirjanduses pälvis hiljuti kajastamist juhtum, kuidas kaupluses aheldas turvamees kliendi käeraudadega metallposti külge.

"Klient ostis 7 euro ja 61 sendi eest iseteeninduskassas kaupa, maksmise järel süttis aga punane tuli, mida klient eiras ja asus koos kaubaga lahkuma. Selle peale pidas kliendi kinni turvamees, kes ta käeraudadega kinni pidas kuni politsei tulekuni /.../ Lisaks ostetud kaupade kaotusele nõudis klient kohtus Rimilt 3000 eurot hüvitist, kuna teda hoiti põhjendamatult 30 minutit kinni, tema vastu kasutati füüsilist jõudu ja käeraudu. Lisaks kinnitati põhjenduses, et ta oli metallposti külge kinnitatuna enamus aega kõigile poekülastajatele nähtav. Lisaks nimetas turvatöötaja klienti avalikult mitu korda vargaks, millega kaasnes häbitunne ja hingeline trauma. Läbielamised häirisid hagejat ka veel sündmusele järgnenud tööpäeval," kirjeldas eelmisel nädalal ajakirjandus möödunud aasta suvel toimunut.

Sel suvel tehtud kohtuotsus kirjeldab juhtumit lisaks aga veel nii: "Hageja ei jäänud ei jäänud kauplusesse asjaolusid selgitama, vaid hakkas kauplusest väljuma ja osutas turvatöötajale füüsilist vastupanu. Turvatöötaja ettekande kohaselt teostati hagejale kinnipidamisel kardinaga varjatud ruumis kontroll, mille käigus tehti talle ettepanek taskutest asjad välja võtta /.../ Hageja oleks pidanud tegema asjaolude väljaselgitamiseks turvatöötajaga koostööd sõltumata sellest, mis põhjusel iseteeninduskassas punane tüli süttis."

Politsei peab arvet juhtumite üle, kui tekitati kehavigastusi

Turvateenistuse seadus sätestab: erivahendi kasutamise juhtude registreerimise ja politseile teatamise kord kehtestatakse siseministri määrusega.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja selgitas ERR-ile, et siseministri määruses on kirjas turvaettevõtted peavad erinevahendite, sealhulgas käeraudade, kasutamise juhtumisest turvateenuse osutamisel teatama kirjalikult ainult siis, kui sellega tekitati teisele isikule kehavigastusi.

"Lisaks on määruses välja toodud, et nende teatiste arvestust peab turvateenistuse subjekt ehk turvaettevõte. Politsei nende juhtumite kohta andmeid ei kogu," märkis pressiesindaja.

Erivahendite kasutamise kord lähtuvalt turvaseadusest:

* Kumminuia võib valveobjekti kaitsmisel kasutada turvatöötaja või muu isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks või grupiviisilise ründe tõrjumiseks, kui sellega kaasneb oht turvatöötaja või muu isiku elule või tervisele.

* Käeraudu või teenistuskoera on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete rasedustunnustega naise puhul. Keeld ei kehti, kui käeraudu või teenistuskoera on vaja kasutada nimetatud isiku vastu toimepandava ründe tõrjumiseks juhul, kui ründega kaasneb oht turvatöötaja või muu isiku elule või tervisele.

* Relva võib turvatöötaja turvaülesannet täites ja sisevalvetöötaja sisevalveülesannet täites kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis ja ohtu ei ole teisiti võimalik kõrvaldada ning ohu laad õigustab relva kasutamist.

* Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete rasedustunnustega naise vastu. Keeld ei kehti, kui relva on vaja kasutada nimetatud isiku vastu toimepandava ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks juhul, kui ründega kaasneb oht turvatöötaja või muu isiku elule või tervisele.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: