Neljapäevane ilm suuri puhkajate horde Viljandi järve äärde ei meelitanud. Küll aga võis seal kohata lapsi rannavees sulistamas, paari ujujat ja mõnd kalameest lanti leotamas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Põhi on natukene vetikane, jalad jäävad natukene kinni, aga muidu paistis hästi läbi. Aga näiteks Emajões ujudes on see, et ei näe oma varbaidki," rääkis Tallinnast tulnud puhkaja Carolin.

Viljandi linnavalitsuse kinnitusel on veetaimede vohamine igasuvine probleem, taimi niidetakse ainult ujumiskohtade ja paadisildade läheduses. Terviseameti võetud veeproovid on aga korras.

"Selle aasta analüüsid kõik vastavad nõuetele, on seal uuritud soole enterokokke ja kolinäitajaid, ületusi ei ole tuvastatuid," kinnitas terviseameti peaspetsialist Lauri Liepkalns.

"Kui on mingisuguseid märke sinivetikatest, siis need ei pruugi ka üldse olla toksilised. Inimestel ei tasu üle muretseda, ma arvan," sõnas Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Iris Saar.

Viljandi linnavalitsus ei plaani tellida spetsiaalselt uuringut, mis jagaks soovitusi, kuidas oleks kõige otstarbekam järve majandada.

"Keskkonnaamet on koostamas uut veemajanduskava ja selle raames nagunii uuritakse ka viljandi järve uuesti," ütles Saar.

Kirglik kalamees Priit ütles, et järves on kala kõvasti, kuid kätte saada keeruline. Seda, et Viljandi järv tasapisi kinni kasvab ja mõnes kohas kalda pealt lanti visata enam ei saagi, teda niivõrd ei häiri, kui liigne kihutamine järveveel.

"Võiksid olla kiirusepiirangud või kubatuuri piirangud või midagi sellist. Nädalavahetusel palava ilmaga oli siin nagu Tallinna-Tartu maanteel," ütles ta.

Viljandi järve piirkiirust kuni 30 kilomeetrit tunnis tuleks kalameeste hinnangul tublisti vähendada.

"Aktuaalne kaamera" küsis Saarelt, milline võib olla kavandatava spaahotelli mõju järvele.

"Varem on tehtud keskkonnamõjude eelhindamine ja selle järeldus oli, et olulist mõju ei ole ette näha. Ja sellest tulenevalt ei ole takistusi, et spaahotelli siia rajada," kinnitas ta.