HIV-i nakatumist on aidanud piirata süstlavahetuspunktid ja kiirtestimine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

HIV-i nakkuse levimine on Eestis aastate jooksul järjest vähenenud - kui üle-eelmisel aastal registreeriti 219 uut nakatumist, siis aasta hiljem oli nakatunuid 190. HIV-i nakatumisele on aidanud piiri panna eelkõige süstlavahetuspunktid ja testimise võimaluste laiendamine.

HIV-i leviku takistamisel on märgatavalt kasu olnud kiirtesti laiemal kasutamisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on selles suhtes tõhus, et saab kiiresti vastuse, ei ole pikka ootamisperioodi. Kui lähed veenist verd andma, siis pead vastust ootama tükk aega. Aga siin on see kaks minutit piinakrambrit ja siis on vastus käes. Küll, jah, kui tuleb positiivne vastus, siis tuleb minna veenist verd andma, aga negatiivse vastuse puhul võib rahulikult oodata. Kui see peiteperiood on 90 päeva ja inimene on patustanud ja tal on hirm, siis ma alati räägin, et võib tulla, kui see 90 päeva on täis saanud, uuesti testima," rääkis MTÜ Pealinna Abikeskuse koordinaator Ene Villak.

Kiirtest sarnaneb rasedustestile, kuhu negatiivse tulemusena tekib üks täpp ja HIV-postiivse tulemusena kaks täppi.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on olukord jätkuvalt probleemne, kuid tulemused näitavad ka seda, et ennetustegevused ja ravi on vilja kandnud. Hetkel on Eestis HIV-positiivseid umbes 5000.

Kuigi nakatanute arv väheneb, on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega jätkuvalt halvas seisus.

"Eesti on olnud Euroopa Liidus kõige kõrgemal kohal negatiivses võtmes. Enam me päris tipus ei ole, aga oleme endiselt halvas mõttes esirinnas. Nagu öeldud, siin tuleb jätkuvalt panustada, et viia juhtumite juurde tekkimine ehk nakatunute arv võimalikult allapoole ja samal ajal tegeleda pidevalt nende inimeste raviga, kes on juba selle viiruse kahjuks saanud," rääkis Kiik.

Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari sõnul ühtegi vakstiini HIV-i ennetamiseks ei ole ega lähitulevikus tule. Mida varem aga HIV avastatakse ja ravi alustatakse, seda parem on inimese hilisem elukvaliteet.

"Uuringuid on tehtud palju. Kui üldse midagi, siis on öeldud, et HIV-positiivse haige, kes võtab korralikult ravi, elukvaliteet on isegi parem kui tavapopulatsioonis. Üheks põhjuseks ilmselt ka see, et need inimesed käivad regulaarselt arsti juures. Neile tehakse teste, neil ilmselt ka teised asjad avastatakse võib-olla varem kui tavainimesel, kes üldse arsti juures ei käi. Aga kõik tervisenäitajad on täpselt samad, mis tavapopulatsioonis," selgitas Lutsar.

Viimaste aastate jooksul on kasvanud HIV-i levik just sugulisel teel. Kõige rohkem on nakatunud üle 30-aastased ja keskealised.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: