Eestis on HIV-i nakatunute arv kahanemisele vaatamata EL-i tipus
Eestis HI-viirusesse nakatunute arv on vaatamata viimased kümme aastat kestnud langusele ikkagi Euroopa Liidu tipus, jäädes pisut maha ainult Lätist ning ületades EL-i keskmist ligi kolm korda, selgub sotsiaalministeeriumi koostatud aruandest.
Kui 2008. aastal registreeriti Eestis 545 HIV-i nakatumist, siis eelmisel aastal tuvastati Eestis 190 uut HIV-i juhtumit, mis tähendab 14,4 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Aasta varem oli Eestis 219 uut HIV-i juhtumit, ehk 16,6 juhtumit 100 000 elaniku kohta.
Euroopa Liidu 2017. aasta keskmine oli 5,8 uut HIV-i juhtu 100 000 inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 8,4 ja kõrgeim nakatumise tase oli Ukrainas, kus 2017. aastal registreeriti 37,0 uut juhtu 100 000 inimese kohta. "Eesti oli uute HIV-i juhtude arvu poolest 2017. aastal (Euroopa Liidus - ERR) Läti järel teisel kohal - juhtude arv vastavalt 16,6 ja 18,8 100 000 elaniku kohta," ütles Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht Pille Kalda ERR-ile.
"Laiaulatuslik HIV levik loetakse lõppenuks, kui uute HIV-i juhtumite arv 100 000 elaniku kohta vastab 2025. aastaks Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna keskmisele uute juhtude arvule 100 000 elaniku kohta," öeldakse riikliku HIV tegevuskava aruandes.
Sama ülevaate kohaselt oli 74 protsenti 2017. aastal ning 83 protsenti 2018. aastal avastatud uutest HIV-i juhtumitest 30-aastased ja vanemad ning peamine levikutee oli mõlemal aastal heteroseksuaalne kontakt. Homoseksuaalne levikutee ja narkootikumide manustamine süstimise kaudu mõlemad andsid umbes 10 protsenti uutes HIV-i juhtumitest. Umbes 40 protsendi juhtumite levikutee on teadmata. Pisut üle kahe kolmandiku uutest nakatunutest on mehed.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil oli 2017. aasta seisuga Eestis 7770 HIV-i diagnoosi saanud isikut, kelles 5939 olid 2017. aasta lõpu seisuga elus ja 1831 surnud. Eelmisel aastal uuriti Eestis HIV-i suhtes 173 000 inimest, aasta varem testiti 164 000 inimest.
Raportis tõdetakse, et HIV-i levik on Eestis languses, perearstid teevad üha rohkem HIV-teste, eelarve tõusuga on paranenud juhtumikorraldusteenuse kättesaadavus ning HIV-iga elavatele inimestele on võimaldatud kõige kaasaegsemad ARV ravimiskeemid. Lisaks on paranenud narkomaaniaravi ja kahjude vähendamise teenuste kättesaadavus.
Valdkonna edendamist takistab jätkuvalt alarahastus ning samuti tõdetakse, et HIV-i ravi andmete kogumiseks puudub riiklik ja terviklik lähenemine.
Toimetaja: Mait Ots
