Uuringust selgub, et usaldus EL-i vastu on kasvanud 20 liikmesriigis. Kõige kõrgem on usaldus EL-i vastu Leedus, Taanis ja Eestis vastavalt 72 protsenti, 68 ja 60 protsenti.

Luksemburgis, Soomes, Portugalis, Maltal, Rootsis, Bulgaarias, Ungaris, Iirimaal, Poolas, Hollandis, Küprosel, Rumeenias, Austrias, Lätis ja Belgias üle poole vastanutest pigem usaldab EL-i.

Pärast eelmist Eurobaromeetri standarduuringut, mis korraldati 2018. aasta sügisel, on nende vastanute osakaal, kellel on EL-ist positiivne kuvand (45%), kasvanud 23 liikmesriigis – kõige rohkem Küprosel, Ungaris, Kreekas, Rumeenias.

Võrreldes eelmise uuringuga on usaldus EL-i vastu kokku kasvanud 2 protsendipunkti, võrreldes 2014. aasta kevadel tehtud uuringuga aga 10 protsendipunkti ja jõudnud viimase kümne aasta kõrgeima tasemeni.

Vastanutest 37 protsendil on EL-ist neutraalne kuvand. Negatiivne kuvand on aga 17 protsendil, mis on kümne aasta madalaim näitaja.

Suurem osa eurooplastest - 61 protsenti - on EL-i tuleviku suhtes optimistlikud ja 34 protsenti on pessimistlikud. Optimism on suurim Iirimaal (85%), Taanis (79%), Leedus (76%) ja Poolas (74%). Optimism on väiksem aga Ühendkuningriigis (47%) ja Prantsusmaal (50%).

55 protsenti vastanutest ütleb, et nad on demokraatia toimimisega EL-is rahul. See on kõrgeim näitaja alates 2004. aasta sügisest ning 5 protsendipunkti kõrgem võrreldes 2018. aasta sügisega ja 11 protsendipunkti kõrgem võrreldes 2014. aasta kevadega. Nende inimeste arv, kes ei ole rahul, on aga vähenenud 5 protsendipunkti 36 protsendini.

Enamik uuringus osalenutest leiab, et nende arvamust võetakse EL-is kuulda. EL-i 28 keskmine on 56 protsenti. Kõrgeimad näitajad on Rootsis (86%), Taanis (81%) ja Madalmaades (76%).

Toetus eurole on rekordkõrge

Uuringust selgub ka, et toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on rekordkõrgel.

Euroalal toetab EL-i ühisraha rohkem kui kolmveerand vastanutest ehk 76 protsenti. Võrreldes 2014. aasta kevadega on see kasvanud 9 protsendipunkti.

EL-is tervikuna püsib toetus eurole stabiilne: 62 protsendil.

Arvamus liikmesriikide majandusliku olukorra kohta on valdavalt positiivne: 49 protsendi vastanute hinnangul on olukord hea ja 47 protsendi arvates halb.

17 liikmesriigis väitis enamik vastanutest, et riigi majanduslik olukord on hea. Kõrgeimad näitajad on Luksemburgil (94%), Taanil (91%) ja Madalmaadel (90%). Positiivseid arvamusi oli kõige vähem Kreekas (7%).

Eurobaromeetri standarduuring viidi läbi pärast Euroopa Parlamendi valimisi ajavahemikus 2019. aasta 7. juunist 1. juulini kõigis 28 EL-i liikmesriigis ja viies kandidaatriigis. Uuringust nähtub muu hulgas, et toetus eurole on kõigi aegade suurim ja et ELis valmistavad sisserände järel kõige rohkem muret kliimamuutused.