Purga ütles ERR-ile, et komisjon kuulas esmaspäeval ära haridusminister Mailis Repsi selgitused eelnõu osas, mis aitasid neil seda palju paremini mõista.

"See tekst on eelnõuna olnud meie valduses ju kõigest mõned loetud päevad, mitte kauem. See kõik on meilegi ametliku tekstiversioonina, mitte küll ideena, värske ja otsustasime, et kuna tegemist on ühiskonnas väga julge sammuga, mis puudutab väga paljusid erinevaid huvigruppe ühiskonnas /.../ on meie ülesanne need huvigrupid ära kuulata, analüüsida olukorda, võimaldada neil sõna sekka öelda ja siis asuda muudatusettepanekute juurde," rääkis ta.

Purga sõnul sellel istungil konkreetsete sisuliste ettepanekute vaagimiseni ei jõutudki ning ka edasine menetlus ei ole kõige lihtsamate killast, sest seista tuleb nende inimeste poolel, keda see puudutab, kuid neid on väga palju - lapsevanemad, õpilased, koolijuhid, õpetajad - ja inimesed peavad aru saama, milleks muudatust tarvis on.

"Arvan, et saame sellel teemal rääkida siin veel pikalt, see kindlasti võtab aega," sõnas Purga, kelle sõnul on eelnõusse tulevikus loodetavasti muudatusi oodata.

EKRE-sse kuuluva kultuurikomisjoni liikme Helle-Moonika Helme sõnul on tegu põhimõttelise muudatusega, mida on võib-olla vaja teha, arvestades võõrsil õppinud või siis hariduslike erivajadustega lastega, kuid seda ei saa teerullimeetodil ellu viia.

"Me peame mingi süsteemi looma, kui me seda muutma hakkame. Minu küsimus on, kas me viime siis lati allapoole nõrgemate järgi või orienteerume tugevate järgi. Me peame ka selle ära vaidlema," rääkis Helme "Aktuaalsele kaamerale".

Ministri sõnul ei ole põhikoolieksamite tegemata jätmine juba praegu mingi takistus kohustusliku haridustee lõpetamisel ja eksamid ei vasta ammu sellele, mis koolis toimub.

"Kõigepealt noored inimesed astuvad sisse gümnaasiumisse, mis toimub juba talvel. Siis väga suur osa põhikoolilõpetajatest palub erandit, sest neil on individuaalne õppekava, neil on erivajadused, nad ei tee üldse põhikooli lõpueksameid. Siis on suur osa neid, kes teevad koolieksami ehk nad teevad küll riigieksami ära, kukuvad seal läbi ja teevad päev hiljem koolieksami," selgitas Reps.

Repsi kinnitusel on riik valmis jätkama kohustusliku matemaatika eksamiga, kuid olemas on ka elektrooniline tasemetöö, mis võiks seda asendada, kui riigikogu peaks haridusministeeriumi plaani heaks kiitma.

Valitsus kiitis augustis heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kodakondsusseaduse muutmise eelnõu ning kui riigikogu selle vastu peaks võtma, ei ole õpilastel enam põhikooli lõpetamiseks vaja lõpueksameid teha.

Samas hinnataks eelnõu kohaselt põhikoolilõpetajate eesti keele teadmisi ka tulevikus eesti keele eksamiga, kuid see ei oleks enam põhikooli lõpetamise tingimuseks. Lisaks on plaanis hakata kõiki põhikoolilõpetajaid testima põhiseaduse ja ühiskonna toimimise põhialustes.