Eksperdid: Saksa majanduse aeglustumine on ohusignaal
Euroopa majandusveduri kasv aeglustus tänavu teises kvartalis neljandiku võrra, 0,4 protsendi tasemele. Ekspertide sõnul osati langust oodata ning kainete otsuste abil on võimalik majanduslangust veel vältida. Selleks peavad mõistlikult tegutsema aga nii poliitikud kui ka majandustegelased.
Majandusteadlased, analüütikud ja uurimisasutused ennustasid majanduskasvu pidurdumist juba pea aasta otsa. Saksamaa majandus on Euroopa suurim, seega mõjutab selle seis kogu Euroopa majandus. Kui siia liita veel ka USA ja Hiina majanduse aeglustumine, tundub globaalne väljavaade juba õige nutusena.
Paradoksaalselt on aga globaalseist arenguist tingitud pessimism ise just üks Saksamaa majanduse aeglustumise põhjusi. Peale USA-Hiina kaubandussõja aeglustab Saksamaa majandust ka hirm Ühendkuningriigi Euroopa Liidust leppeta lahkumise ehk karmi Brexiti ees.
Ehkki Euroopa mõistes suurriik, on Saksamaa siiski liiga väike, et siseturust ära elada, seega on Saksamaa ekspordisõltlane ning välismajanduse olukord mõjutab teda tublisti. Näiteks ei osteta aeglustuva majandusega Hiinas enam endiselt palju Saksa autosid.
Saksamaa majandusminister Peter Altmeier tõdes ajalehele Bild antud intervjuus, et statistika on häirekellad lööma pannud. Majanduslangust aga võib vältida, kui valitsus teeb õigeid otsuseid.
Saksamaa rahvusringhäälingu Deutsche Welle staažika majandusajakirjaniku Henrik Böhme sõnul pole maailmalõpumeeleoludeks põhjust. Suurfirmadel, sealhulgas Volkswagenil, ravimitootjal Bayeril ja keemiahiiglasel BASF-il on küll plaanis koondamised, lahtilastud töötajad peaksid aga tööd leidma keskmistes ja väikeettevõtetes, mis on juba mitu aastat tegelikult Saksa majandust vedanud. Täitmata on koguni 1,4 miljonit töökohta.
Koondamisi on võimalik ära hoida aga ka töötundide arvu vähendades, kusjuures töötajate palk ei peaks tingimata vähenema, vaid see kompenseeritaks riigi varudest.
Böhme hinnangul ongi kärpemeetmete asemel vaja pigem läbimõeldud investeerimisprogrammi ja ka sisetarbimise ergutamist, ehkki ainult sellega Saksamaa majandust pinnal ei hoia.
Poliitikaajakirjale Novo kirjutav ärikonsultant Alexander Horn on aga tunduvalt pessimistlikum, leides, et Saksamaa majandust on pärast viimast majanduslangust rohkem kui kümne aasta jooksul kunstlikult elus hoitud. Horni sõnul pole praeguse aeglustumise põhjused seega mitte niivõrd välismajanduslikud kui tingitud sellest, et intensiivravi meetoditega lihtsalt enam jätkata ei saa.
Madalad intressimäärad on elus hoidnud firmasid, mis normaalsetes oludes ammugi surnud oleks. Tegelikult edukad kompaniid ei suuda seetõttu oma nõrgimaidki võistlejaid turult välja suruda, seega on turg solgitud.
Horni sõnul on Saksa töötajate palgad samal ajal ebanormaalselt väiksed, mistõttu pole nad suutnud säästa, mis teeb nad kaitsetuks väikestegi majandusvapustuste ees.
Mida Saksamaa valitsus nüüd ette võtab, pole veel teada. Küll on valitsus juba teatanud, et majanduse riigiraha süstimisega stimuleerimist oodata ei ole, sest Saksamaa rahanduspoliitika on niigi ekspansiivne.
Toimetaja: Marko Tooming