"Struktuurne puudujääk üks protsent - kuulen sellest esimest korda. See oli üks võimalus kevadel, kui arutasime RES-i (riigi eelarvestrateegia - toim). Aga me otsustasime eelarve reegleid mitte leevendada. Mida me otsustasime on see, et võtame ära nii-öelda kikilipsu. See tähendab, et niipalju kui on varusid vähenenud, tuleb juurde panna - miinusintresside ajastul tähendab see raha põletamist. Aga sellist otsust, et elame miinuses eelarvega nii kaugele kui paistab silmapiir, seda me ei tee. Jah, me ei pea ajama taga tasakaalu ühe aasta lõikes, aga me oleme otsustanud igal aastal miinust vähendada ja jõuda järgmise kolme-nelja aastaga nulli," rääkis Helme ERR.ee veebisaates "Otse uudistemajast".

Helme ütles, et augusti lõpus tulevad statistikaametist värsked andmed, kuid juba praegu saab öelda, et majandusprognoosis kevadise prognoosiga võrreldes väga suuri muutusi ei tule.

"Majanduskasv ja maksulaekumiste kasv suureneb, aga see, et me peame kulusid kokku tõmbama, see kindlasti jääb. Mina ei kasutaks väljendeid kärped, vaid kokkuhoid. Et me käiks oma maksurahaga talupojatarkusega ümber."

Samas lisas Helme, et riigieelarves on sees piisavalt õhku sees, mis väljendub näiteks täitmata ametikohtades, mis palgafondides edasi jooksevad või muudes kulutustes, mis kunagi on tehtud, aga mille vajadust ei ole enam kriitiliselt hinnatud. Helme tõi võrdluse lätlaste juurest, kus riigieelarvest leiti nii 100 miljonit eurot.

"Meie unistame palju suurematest summadest," tunnistas Helme. Ta märkis, et neid kohti, kuhu saadud raha kulutada on palju, näiteks puuetega inimeste abivahenditele.

Küsimusele, et kui EKRE sai alkoholiaktsiisi langetuse ja Isamaa saab pensioni teise samba reformi, siis mis saab Keskerakonna soovitud erakorralise pensionitõusuga, vastas Helme, et ei julge lubada, et see juhtub enne 2021. aastat. Samal aastal toimuvad ka Keskerakonna jaoks väga olulised kohalike omavalitsuste volikogude valimised.

"Aga mis selles on halba, et kohalike valimiste aastal teatud valimislubadused täituvad," sõnas Helme.